Vivipaaria

Vivipaaria (inglise keeles vivipary) on valdavalt sugulise paljunemise, harvemini ka vegetatiivse paljunemise vorm.

Vivipaaria loomadelRedigeeri

Osadel loomadel areneb loode organismis teatud staadiumini, saades toitaineid kas muna varuainetest või emakoogi kaudu, ja päädib tihtilugu sünnituse ehk elussünnitamise ehk poegimisega.

Vivipaaria korral areneb loode kas[1]:

Vivipaaria on tänapäeval imetejate levinuim paljunemise viis.

Vivipaaria taimedelRedigeeri

  Pikemalt artiklis Vivipaaria taimedel

Osadel taimedel (näiteks mangroovipuud) valmivad seemned saavad toitaineid taime viljast ja idanevad taimel; osadel taimedel (näiteks kõrreline alpi nurmikas), kes paljunevad vegetatiivselt risoomidega[2].

Mitmed laukude perekonna taimeliigid on vivipaarid, kuna neil arenevad õisikus sigisibulad: küüslauk, Allium caeruleum, A.proliferium, A.vineale, A.carinatum, A.scorodoprasum.

Mõnikord kasutatakse terminit "vivipaaria" ka seemnete säilitamisperioodil iseeneslikult idanema hakanud teraviljaseemnete, näiteks nisu, odra, riisi ja hariliku sorgo, kohta. See nähtus põhjustab suurt majanduslikku kahju. Seetõttu uurivad teadlased geene, mis lülitaksid nimetatud arengu välja.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ENE, 1976, 8:458.
  2. Michael Allaby, "A Dictionary of Zoology". 4th ed, lk 397, 2010, ISBN 978-0-19-956766-9

VälislingidRedigeeri