Vitslav II

Vitslav II (u. 1240 – 1302), ka Vislav, Vizlav, Wislaw, Wizlaw ja Witslaw, oli Rügeni vürst.

Elu

Vitslav sündis tõenäoliselt 1240. ja 1245. aasta vahel kui Rügeni vürsti Jaromar II ja selle naise Euphemia poeg. Tema isa oli kiriku poolel osa võtnud Taani kuningakoja ja Lundi peapiiskopkonna vahelistest võitlustest Taanis. Kui tema isa 1260. aastal kättemaksuks ühe naise poolt tapeti, sai Vitslavist valitsev Rügeni vürst.

Vitslavi pitser

Valitsemise algusest peale säilitas Vitslav II häid suhteid hansalinn Lübeckiga, mille kaupmehed vabastas ta oma vürstkonna piires tollimaksudest ja kellega ta pikendas 1266. aastal kehtivaid kaubanduslepinguid. 1269. aastal toetas ta oma territooriumil asuvat Stralsundi linna, tühistades Stralsundi vahetusse lähedusse rajatud Schadegardi õigused ja loobudes linna asutamisest, et konkureerida Stralsundiga.

Tõenäoliselt seoses nõuetega oma ema, kes oli Pomereelia vürsti Świętopełk II tütar, kaasavarale õnnestus tal 1270. aastal omandada Schlawe läänivaldus. Võibolla samal aastal, kuid mitte hiljem kui 1271. aastal, asutas ta Rügenwalde, kuid müüs oma lääni 1277. aastal pärast seda, kui Mestwin II oli ta 1275. aastal piirkonnast välja ajanud. Schlawe territoorium (Schlawer Land) koos linnaga ja Rügenwalde läksid Brandenburgi markkrahvidele Johann II, Otto IV ja Konradile.

1282. aastal ühines ta Liivimaa ristisõjaga, jättes oma venna Jaromar III regendiks.

13. juunil 1283 sõlmiti Lübecki, Wismari, Rostocki, Stralsundi, Greifswaldi, Stettini, Demmini ja Anklami linnade ning Saksi-Lauenburgi hertsogi Johann I, Mecklenburgi vürsti, Pommeri Bogislaw IV ja Rügeni Vitslav II vahel Rostocki maarahu liit (Rostocker Landfriedensbündnis). See liit oli selgelt suunatud Brandenburgi vastu.

1283. aastal andis Habsburgist Saksa kuningas Rudolf I Vitslav II-le tema territooriumi Saksamaa läänina, kuigi dokument viitab tõenäoliselt vaid mandriosale. Rügeni-Taani läänisuhted jätkusid, nagu näitab Vitslav II regulaarne osalemine Taani õukonnas ja tema tunnistajaks nimetamine Taani kuninglikes hartades. Muu hulgas viibis ta Taani kuninga Erik Klippingi mõrva uurimisel.

1285. aastal andis ta linnaõigused Tribseesile. 1290. aastal anti Stralsundile heeringapüügiõigus Wittowis ja kaubandusmonopol Rügeni saarel, mis pärssis järgmise paari sajandi jooksul tõsiselt kaubanduse arengut, sealhulgas teraviljakaubandust. 1288. aastal anti Greifswaldile Greifswaldi soolatehas ja 1297. aastal õigus ehitada Rycki suudmesse Wiecki sadam. Ta laiendas kloostrite valduseid vürstkonnas: Eldena ja Neuenkamp.

Järglased

Vitslav II abiellus 1263. ja 1269. aasta vahel Braunschweigi hertsogi Otto I Lapse ja selle naise Mathilde tütre Agnesega. Nelja poja ja nelja tütre nimed on teada Vitslavi testamendist 27. detsembrist 1302:

1. Vitslav III
2. Jaromar (u. 1267 – 1294)
3. Euphemia von Rügen (u. 1280 – 1321)
4. Sambor (u. 1267 – 4. juuni 1304)
5. Margarete (u. 1270/71 – 1318)
6. Swantepolk (u. 1273 – pärast 1285)
7. Helena (u. 1271 – 9. august 1315)
8. Sophia (u. 1281 – pärast 1302)