Vitsajärg
Vitsajärg (ka vitsavestmispink) on tööpink, mida kasutati vanasti abivahendina väiksemate puitesemete töötlemisel liimeistriga.[1]
Vitsajäril istus töömees kaksiratsi ning sai pingil töödeldavat eset lisaseadmega jala abil kinni hoida. Vitsajärge kasutati peamiselt puunõude vitste sisekülgede silumisel (sellest ka kõige levinum nimetus). Pingi muid variante kasutati katusepilbaste käsitsi kiskumisel (pilpapink), vankrirataste kodarate vestmisel (kodarapink) jms. Vitsajäri ja muud sarnased tööpingid kadusid 20. sajandi esimeses pooles seoses vastavate käsitööalade kadumisega.[1]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 357.
Kirjandus
muuda- Ants Viires. Eesti rahvapärane puutööndus: ajalooline ülevaade. ENSV TA AI, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960