Vintpüss

Vintpüss on pikaraualine tulirelv, mis on varustatud õlatoega (kabaga) õlalt tulistamiseks ja mille raua õõnsusse on lõigatud vintsooned ehk keermed. Vintsooned panevad kuuli rauas liikumise ajal kiiresti ümber oma telje pöörlema. Rauast väljunud pöörleva kuuli güroskoopefekt hoiab kuuli täpsel suunal (ei teki laperdamist), seeläbi suureneb kuuli lennukaugus ning täpsus. Tänapäeval on kasutusel peamiselt automaatvintpüssid kuid ka poltlukuga vintpüssid.

Heckler & Koch G3

Ajalugu Redigeeri

Pole teada, millal täpselt vintraud kasutusele võeti, kuid esimesed praktilised katsetused viidi läbi 15. sajandil. Esimesed laialdasemat kasutust leidnud vintraudsed püssid valmistati 18. sajandi lõpus ja alguses kasutati neid peamiselt täpsusküttide relvadena. Suuremal hulgal hakati vintpüsse kasutama 19. sajandi alguses.

Eestlaetav vintpüss Redigeeri

Eestlaadimise suureks puuduseks oli tolmu ja tahma jäämine relva ja selle kinni surumine, kui lükati uut kuuli rauda. Edukaima, nn Minié süsteemi lõi Prantsuse sõjaväe kapten Claude-Étienne Minié. See põhines koonusekujulisel kuulil, mis oli osaliselt õõnes. Kuuli liikudes rauas tühimik paisus ja puudutas võrdselt kõiki raua õõnsuse külgi. Selline lahendus andis kuulile suurema kiiruse (löögijõu), sest vähem gaasi pääses püssirauast välja ning kuuli tõhus laskekaugus suurenes peaaegu 300 meetrini, varasema tehnoloogia puhul oli kuuli efektiivne lennukaugus umbes 100–150 meetrit. Kuulsaim Minié süsteemi vintpüss on 1853. aastal konstrueeritud Pattern Enfield. Minié vintpüssi kasutuselevõtt põhjustas Jaapani kodusõjas 19. sajandil Tokugawa vägedele suuri kaotusi.

Tagantlaetav vintpüss Redigeeri

1836. aastal leiutas sakslane Johann Nikolaus von Dreyse relva, milles kasutati Nadelzündung'it ehk Zündnadelzündung'it. Snider täiustas nende leiutist ja relva nimetati Snider–Enfieldiks. 1866. aastal leiutas prantslane Antoine Alphonse Chassepot poltluku. Järgmiseks suuremaks muudatuseks tagantlaetavatel vintpüssidel oli seitsmepadrunilise salve kasutuselevõtt 1860. aastal, mille leiutas Christopher Spencer. Tagantlaadimine, poltlukk ja salv oli sõjapidamises suuremad muudatused pärast tulirelva kasutuselevõttu, sest selliste püssidega oli võimalik sooritada korduvaid laske kiiremini ja püssi laadimiseks ei pidanud enam püsti tõusma, vaid seda oli võimalik teha ka lamavas asendis.

Liigitus Redigeeri

Erinevad vintraua lõiked

Vintpüsse liigitatakse nii konstruktsiooni kui ka kasutusala järgi. Konstruktsiooni järgi jaotatavad vintpüssid on: automaat, poolautomaat, kamberlukuga, poltlukuga, revolver(trummel)lukuga, ränilukuga, eestlaetav (Minié), tagantlaetav, pullpup, veealune, kaldnurkraudne (nurga taha tulistav), kombineeritud (sile- ja vintraudade kombinatsiooniga, mis võivad olla ka vahetatavad), kesktulepadruniga, ääretulepadruniga, suurekaliibriline, väikesekaliibriline. Vintsoonte järgi liigitatakse vintpüsse: parem- või vasakpoolse keermega; rombi, ristiküliku, ümara, heksagonaalse lõikega; ühe ja mitme vintsoonega.

Vaata ka Redigeeri

Välislingid Redigeeri

Vintpüss – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

vintpüss – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus