Vikipeedia:Nädala artiklid/22 (2023)

Serengeti rahvuspark on Tansaania põhjaosas Serengetis asuv rahvuspark.

Serengeti rohkem kui 15 000 km² suurusest alast suuremat osa katab savann. Serengeti rahvuspark on tuntud eelkõige tänu iga-aastasele imetajate rändele. Rohkem kui miljon gnuud, 200 000 sebrat ja 300 000 Thomsoni gaselli rändab mööda rahvusparki vihmaperioodil kasvanud värsket rohtu sööma. Neile omakorda järgnevad kiskjad. Hinnanguliselt võib loomade rände ulatus olla kuni kolm tuhat kilomeetrit. Serengeti on üks maailma olulisimaid kaitsealasid.

Aastal 1951 asutatud Serengeti on Tansaania vanim rahvuspark ja populaarne turismi sihtkoht. Serengeti kuulub alates 1981. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Enne eurooplaste saabumist Aafrikasse elasid Serengeti alal masaidest karjakasvatajad. Rahvuspargi nimi on pärit masai keelest. "Siringiti" tähendab masai keeles umbes 'koht, kus maa on lõputu'.

Serengetis praktiliselt ei ole püsiasustust ja sinna elama asumine on keelatud. Rahvuspargi alal elavad ainult järelevalvet teostavad ametnikud, teadlased ja turismiasutuste teenindajad. Suurimas asulas Seroneras asuvad rahvuspargi peakorter ja lennuväli. Seal elab ka enamik teadlasi.