Viinatööstus

Viinatööstus on toiduainetööstuse haru, mis valmistab kangeid alkohoolseid jooke[2].

1760. aastatel sai alguse piirituse suuremahuline eksport Venemaale ja sama sajandi lõpuks tegutses Eestis juba 731 viinakööki. See oli viinatööstuse kõrgaeg Eestis, kus paljud mõisad rajasid viinavabrikuid ning said sellest olulise osa oma sissetulekust.[1] Pildil on Vana-Vigala mõisa viinavabrik.

Viina põhitoore on piiritus, mida tehakse kartulitärklise või teraviljapulbri kääritamisel, kasutades selleks odralinnaseid[2].

Euroopas tekkis viinatööstus 10. sajandil, kui veinist hakati tegema piiritust[2].

Eesti alalt on esimene teade viinategemisest 1485[2]. Tollal valmistati Eestis viina eelkõige maal[2]. 1645 keelati talupoegadel maal viinategemine ja seda hakati tegema mõisate õlleköökides (viinaköökides)[2]. 19. sajandil oli viinategemine mõisnike peamine sissetulekuallikas[2]. 1870. aastatest hakati Eestis viinaköökide asemel rajama piiritusvabrikuid[2].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Viina- ja piiritusetootmise ajalugu Eestis jootargalt.ee (vaadatud 4. jaanuaril 2016)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Eesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 428