Viļāni mõis

Viļāni mõis (läti keeles Viļānu muiža, poola keeles Wielony, saksa keeles Welonen) oli mõis Vitebski kubermangus Režitsa maakonnas Viļani vallas. Praegu asub mõisasüda Lätis Viļāni piirkonnas Viļāni linnas aadressil Brīvības iela 34,[1] osa mõisakeskusest jääb ka Viļānu muiža küla aladele.

Mõisahäärber ja park

AjaluguRedigeeri

Mõisa mainiti esmakordselt aastal 1495, mil Wolter von Plettenberg selle Jan de Loele läänistas. Sealsed latgalidest maaomanikud muudeti ühtlasi maksu, teo- ja sõjaväeteenistuskohuslasteks. Aastast 1507 olid mõisa omanikud de Overlackid. Rootsi-Poola sõja ajal aastal 1603 ei kinnitanud Zygmunt III Waza enam de Overlackide õigust mõisale ja andis selle hoopis Tomasz Dombrowile rendile. Edasi kuulus mõis de Offenbergidele, aastast 1703 aga Rykidele.

Aastal 1753 sai mõisa omanikuks Michał Ryk, kes kutsus Viļānisse bernardiinide ordu mungad, rajas sinna kloostri ja kiriku. Toona oli mõis üks Latgale alade suuremaid, sellele kuulus üle 49 000 hektari maad. Sealne mõis läks aastal 1839 Karol Mannteuffeli valdusse, aastal 1840 sai sellest Löwis of Menarite omand ja aastal 1842 hakkas see kuuluma Janowskitele.[2]

Wincenty Janowski muutis Viļāni tööstusasulaks, rajades Malta jõe teisele kaldale linatöötlemisvabriku, kus aastal 1869 oli ligi 200 töölist. Mõisale kuulusid seal veel kõrtsid, vesiveski, nahatööstus, telliselööv, kaks lubjaahju ja pruulikoda. Aastal 1920 riigistati maareformi käigus sealne mõis ja maad jagati uusmaasaajatele, osa selle valdusi läks ka Viļāni linnale. Aastani 1941 jäi mõisakompleksi haldama Julian Janovski.

MõisaansambelRedigeeri

Mõisa häärberisse rajati kool aastal 1949, tänapäeval asub seal Viļāni kunsti- ja muusikakool. Viļāni mõisa häärber on muisnsusmälestisena kohaliku kaitse all.[3] Häärberi juures asub ka Malta jõeni ulatuv park.

Mõisale kuulunud vabriku ruumidesse rajati XX sajandi viiekümnendatel aastatel Viļāni hüdroelektrijaam, mis aastal 1994 H. Janovskise eestvedamisel taas käivitati.[4]

ViitedRedigeeri