Vesilestad
See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) |
Vesilestad (Hydrachnidia) on väga liigirikas väikeste ämblikulaadsete rühm, keda on jaotatud üle 50 sugukonda. Maailmas leidub üle 6000,[1] Eestis üle 100 liigi. Peale "päris" vesilestade elab magevetes veel merelise eluviisiga sugukonna Halacaridae[2] ning sarvlestade (Oribatida),[3] kellest enamik asustab mulda, esindajaid. Samas, ämblikuliste seltsist asustab veekogusid ainult vesiämblik (Argyroneta aquatica).
| Vesilestad | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Athropoda |
| Klass |
Ämblikulaadsed Arachnida |
| Alamklass |
Lestalised Acari |
| Ülemselts |
Pärislestalised Acariformes |
| Selts |
Trombidiformes |
| Alamselts |
Prostigmata |
| (järguta) |
Vesilestad Hydrachnidia |
| Sünonüümid | |
| |
Eestis elavad vesilestad enamasti madalates seisuvetes. Mujal maailmas leidub neid sageli ka vooluvetes, allikates, põhjavees ja meres. Kõik nad pärinevad maismaal elanud eellastest. Elutsükkel koosneb parasiitsest vastsest, kahest nukutaolisest puhkestaadiumist (proto- ja tritonümf), röövtoidulisest deutonümfist ning röövtoidulisest valmikust. Pärisjalgu on neli paari, keha kerajas või ketasjas. Vastsed parasiteerivad putukatel,[4] kelle valmikutega koos saavad nad kergesti levida teistesse veekogudesse. Liigirikkaid perekondi Eestis: Arrenurus, Hygrobates, Lebertia, Piona. Unionicola liigid parasiteerivad suurtes karpides. Suur, silmapaistev ja tavaline liik on pehmekehaline Limnochares aquatica.[4]
Vesilestade alla kuuluvad järgnevad ülemsugukonnad: Arrenuroidea, Eylaoidea, Hydrachnoidea, Hygrobatoidea, Hydrovolzioidea, Hydryphantoidea, Lebertioidea ja Stygothrombidioidea.
Morfoloogia muuda
Vesilestal on kaheksa jalga nagu kõikidel ämblikulaadsetel ja mõnikord näevad nad isegi välja nagu vees tiirutavaid ülesöönud ämblikud.[5] Suur ümmargune keha koosneb kõhust ja tsefalotoraaksist. Kuid ilmset segmenteerumist ei ole ja keha tundub jagamatu. Vesilestadel on kaks silmapaari, mis asuvad sageli nii lähestikku, et tundub olevat ainult üks paar.[6] Nad on väikesed, täiskasvanud isend kasvab 2–3 mm pikkuseks, mõni üksik võib kasvada isegi 7mm pikkuseks.[5] Vesilestad on erksate värvidega: punane, kollane, oranž. Tänu erksale värvile on neid kerge märgata veetaimedel ning vees.[7] Erk värv sümboliseerib loomariigis tihti midagi ebameeldivad, hüdrakariinide puhul nende ebameeldivat maitset. Arvatakse, et hüdrakariinid on erksavärvilised, et hoiduda võimalike kiskjate rünnakute eest, kelleks võivad olla teised vees elavad putukad, koorikloomad, väikesed kalad ja hüdrad. Neil on neli paari jalgu, mida katavad karvakesed, tänu millele on nad väga head ujujad. Veetaimedel elavad hüdrakariinid ei uju, vaid jooksevad, kui tahavad asukohta vahetada.[5]
Viited muuda
- ↑ Di Sabatino A., Smit H., Gerecke R., Goldschmidt T., Matsumoto N., Cicolani B. (2008). "Global Diversity of water mites". Hydrobiologia 595. Hybrid. Lk 303-315.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Bartsch I. (2008). "Global diversity of halacarid mites". Hydrobiologia 595. Hybrid. Lk 317-322.
- ↑ Schatz H., Behan-Pelletier V (2008). "Global diversity of oribatids". Hydrobiology 595. Hybrid. Lk 323-328.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Timm.H (2015). Eesti sisevete suurselgrootute määraja. Eesti: Kuma Print.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Friedl. Sarah (22. september 2018). "Water Mites: Classification, Life Cycle, Diet & Predators". study.com. Vaadatud 27.03.2020.
- ↑ Hamrsky.Jon. "Water Mites". Life In Fresh Water. Vaadatud 28.03.2020.
- ↑ "Water Mites". Learn About Nature. Vaadatud 27.03.2020.