Venemaa Teaduste Akadeemia (1917–1925)
Venemaa Teaduste Akadeemia (vene keeles Российская академия наук) oli Venemaa Vabariigi, Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nõukogude Liidu teadusakadeemia aastatel 1917–1925.
Varsti pärast Veebruarirevolutsiooni, 1917. aasta mais[1], toimunud Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia üldkogul võeti vastu otsus akadeemia ümbernimetamiseks Venemaa Teaduste Akadeemiaks. Esimest korda Venemaa akadeemiate ajaloos valis akadeemia ise endale presidendi. Selleks sai geoloog Aleksandr Karpinski, kes jäi akadeemia juhiks kuni surmani (1936)[1].
1925. aasta juulis[1] NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ühismäärusega nimetati akadeemia ümber NSV Liidu Teaduste Akadeemiaks.
Akadeemikuid
muuda- Aleksandr Fersman, mineraloog, geokeemia alusepanijaid
- Abram Joffe, füüsik, kutsutud "nõukogude füüsika isaks"
- Vladimir Komarov, botaanik ja geograaf
- Aleksei Krõlov, matemaatik, mehaanikateadlane ja laevaehitaja
- Aleksandr Ljapunov, matemaatik ja mehaanikateadlane
- Franz Loewinson-Lessing, petrograaf, lõpetanud Tartu ülikooli
- Nikolai Marr, orientalist, kaukasoloog ja filoloog
- Sergei Oldenburg, orientalist (indoloog)
- Aleksei Pavlov, geoloog ja paleontoloog
- Wilhelm Radloff, orientalist (turkoloog) ja etnograaf
- Aleksei Severtsov, bioloog, loomade evolutsioonilise morfoloogia alusepanijaid
- Vladimir Steklov, matemaatik ja mehaanikateadlane
- Pjotr Struve (Pierre Struve), majandusteadlane ja sotsioloog
- Fjodor Uspenski, bütsantsoloog
- Jakov Uspenski (James Victor Uspensky), matemaatik
- Fjodor Štšerbatskoi, orientalist (budoloog, indoloog ja tibetoloog)
- Vladimir Vernadski, biogeokeemia alusepanija
- Pavel Vinogradov (Paul Vinogradoff), medievist ja õigusteadlane
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Большой Энциклопедический словарь. dic.academic.ru