Vektormeetrilised mõõteseadmed
Vektormeetrilised mõõteseadmed on mõõteseadmed, mis on ette nähtud vektorsuuruste parameetrite mõõtmiseks. Tüüpilisteks vektormeetrilisteks mõõteseadmeteks on vektorvoltmeetrid ehk faasitundlikud voltmeetrid, vahelduvvoolu komplekstakistuse ehk vahelduvvoolu mõõtesillad ja kompensaatorid, sünkroonvõimendid (lock-in amplifiers), aga ka vattmeetrid.
Vektormeetriliste mõõtevahendite töö põhineb signaalide omavahelisele korrutamisele, mis vähemalt ühe signaali (tavaliselt tugisignaali) siinuselisuse korral vastab Fourier' teisenduse teostamisele selle signaali sageduse jaoks. Selle juures integreerimine asendatakse reeglina keskmistamisega.
Korrutustehte realiseerimiseks kasutatakse tihti analoogkorruteid, kuid võidakse kasutada ka spetsiaalseid analoogseadmeid mõõdetava signaali ajas siinuseliselt muutuva suurusega korrutamise teostamiseks. Neid nimetatakse tihti sünkroondetektoriteks, eriti juhul, kui neis kasutatakse diskreettoimelisi osi (elektronlüliteid).
Analoogsignaali korrutamiseks numbrilise tugisignaaliga võidakse kasutada ka korrutavaid A/D-muundeid.
Digitaalsetes vektormuundites on ka mõõdetav signaal ise muundatud numbriliseks (digitaalseks), mistõttu korrutustehe realiseeritakse aritmeetilise seadme ehk protsessori abil.
Mõnedel juhtudel on elektriliste suuruste vahel korrutustehte teostamiseks kasutatud ka teisi, tavaliselt ruutseosega kirjeldatavaid füüsikalisi protsesse, näiteks termoelektrilisi.