Vikipeedia

Veibri mesoliitiline matmiskoht

Sissejuhatus

muuda
 
Veibri mesoliitlilise matmiskoha paik 2024. aasta kevadel.

Veibri mesoliitiline matusekoht asub Tartu maakonnas Luunja vallas Veibri külas. Arheoloogiamälestis[1] (registri nr. 27195) asub Emajõe põhjakalda lammil. Kiviaegne nelikmatus leiti 2006. aastal läbi viidud arheoloogiliste päästekaevamiste käigus[2]. Ühes matusekohaga on samast kohast leitud kivi- ja keskaegsed asulakohad ning 13. sajandi massihaud[2]. Veibri kiviaegne matusekoht on dateeritud radiosüsinukumeetodi abil mesoliitikumi (9000–3900 eKr[3]) lõppu 95,4% tõenäosusega vahemikku 4550–4370 eKr[4], mis jääb Narva kultuuri perioodi (5300–3900 eKr).

Välitööde kulg

muuda

Esimesed jäljed inimasustusest avastati mälestisel 1997. aastal Andres Vindi ja Andres Tvauri poolt, kes leidsid Emajõe äärest nöörkeraamika kultuuri (2800–2000 eKr) ja keskaegse asulakoha, mille piirid määrati täpsemalt samal aastal Aivar Kriiska poolt[5]. Muistis võeti kaitse alla 2004. aastal[1]. Esimesed välitööd viidi muistisel läbi 2006. aastal, mille käigus avastati hilismesoliitiline nelikmatus, mis algselt dateeriti 5. aastatuhande algusesse ja 6. aastatuhande lõppu eKr[6], hilsema analüüsi käigus nihkus matmiskoha dateering 5. aastatuhande keskossa[7][4].

Enne 2010. aasta kaevamisi viidi matusepaigas läbi georadariuuring, mille eesmärgiks oli oletatava hilismesoliitilise kalmistu piiride määratlemine[8]. Uuring viidi läbi 1,4 hektari suurusel alal, kus georadariga loodi kagu-edela suunalised 120 meetri pikkused profiilid. Georadari tulemuste põhjal kaevati matusekoha ümbruses 17 prooviauku[9]. Prooviaukude põhjal leiti mesoliitiliste matuste lähedalt 13. sajandisse dateeritud kümnest luustikust koosnev massihaud[10].

Matused

muuda

Veibri I matusekohast leiti nelja indiviidi jäänused. Säilmed kuulusid ühele täiskasvanud naisele ja kolmele lapsele. Algselt täiskasvanud naiseks määratud luustik[11] osutus hilisemate geneetiliste uuringute käigus hoopis meheks [12]. Matuste konteksti põhjal on näha, et neli indiviidi on korraga maetud[13]. Haud oli kaevatud loode-kagu suunas. Matuste I ja IV pead asetsesid kagu suunas ning matuste II ja III pead osutasid loodesse[14]. Hauast leiti vaid üks kild Narva kultuuri keraamikat, kuid selle leiu seotus matusega on küsitav[14]. Osa hauast on hävinud 20. sajandil kaevatud tuleaseme ning matuselt eemaldatud pealmiste pinnasekihtide tõttu. Geneetiliselt kuulusid kõik neli maetut Narva kultuuri inimeste hulka, kes pärinevad suuresti lääne küttidest-korilastest, kuid kohati leidub neil ka ida küttide-korilaste geene[12].

Matus I oli enamuses säilinud ning luustik oli asetatud selili välja sirutatud jäsemetega. Luustiku põhjal oletati, et tegemist on 12-aastase lapsega[15][16].

Matus II oli mehe luustik, millel oli säilinud enamus ülakehast, kuid jalad olid suuresti hävinud tuleaseme lohu kaevamisel. Luustik II oli esimesena hauda asetatud; luustik asus selili asendis, käed külgedel ning käelabad asetatud tuharate alla[17]. Maetu oli surma hetkel 25–32-aastane[11].

Matus III oli neljast luustikust kõige halvemini säilinud. See on kannatada saanud nii 20. sajandil tuleaseme kaevamisega kui ka pealmiste pinnasekihtide eemaldamisel[18]. Luustik kuulus 5-aastasele lapsele[15].

Matus IV oli hauda asetatud teisena, kes asetati hauda matus II vastassuunas ning tema käed olid samuti asetatud külgedele ja käelabad tuharate alla[19]. Luustik kuulus 4-aastasele lapsele[15].

Muud kihistused

muuda

Haua peal asusid asulakohtade kultuurkihid, mis on dateeritud hilisrauaaega (1050–1225 pKr) ja keskaega. Vanematest kihtidest leiti Narva ja Nöörkeraamika kultuuride keraamika kilde[7].

Kasutatud allikad

muuda
  • Allmäe, R. (2011). The Stone Age Quadruple Burial in Veibri Village – Some Anthropological Data. Arheoloģija un etnogrāfija, 184–191.
  • Johanson, K., Lõhmus, M., & Jonuks, T. (2006–2011). Kiviaegse nelikmatuse päästekaevamised Veibri külas, Luunja vallas, Tartumaal 28. mai – 10. juuni 2006.
  • Kriiska, A. (1997). Aruanne arheoloogilisest inspektsioonist Ihastes (Tartu-Maarja khk.) 22.–27. sept. 1997.
  • Kriiska, A., Lõugas, L., Lõhmus, M., Mannermaa, K., & Johanson, K. (2007). New AMS dates from Estonian Stone Age burial sites. Estonian Journal of Archaeology, 11(2), 83–121.
  • Lõhmus, M., Malve, M., Plado, J. & Tšugai, A. (2010). Archaeological research at Veibri: a late mesolithic cemetery and a mass grave from the 13th century AD. Arheoloogilised Välitööd Eestis / Archaeological Fieldwork in Estonia (AVE), 89–102.
  • Mittnik, A., Wang, C.C., Pfrengle, S., Daubaras, M., Zariņa, G., Hallgren, F., Allmäe, R., Khartanovich, V., Moiseyev, V., Tõrv, M., Furtwängler, A., Valtueña, A. A., Feldman, M., Economou, C., Oinonen, M., Vasks, A., Balanovska, E., Reich, D., Jankauskas, R., Haak, W., Schiffels. ja Krause, J. (2018). The genetic prehistory of the Baltic Sea region. Nature Communications, 9(1), 442.
  • Tõrv, M. (2016). Persistent Practices: A Multi-Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia. Doktoritöö.

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 "27195 Asulakoht • Mälestiste otsing • Mälestised". register.muinas.ee. Vaadatud 23. mail 2024.
  2. ↑ 2,0 2,1 Johanson, K., Lõhmus, M., & Jonuks, T. (2006–2011). Kiviaegse nelikmatuse päästekaevamised Veibri külas, Luunja vallas, Tartumaal 28. mai – 10. juuni 2006.
  3. ↑ Kriiska, Aivar; Lang, Valter; Mäesalu, Ain; Tvauri, Andres; Valk, Heiki (2020). Eesti ajalugu I. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut. Lk 17. ISBN 978-9985-4-1241-1.
  4. ↑ 4,0 4,1 Tõrv, Mari (2016). Persistent Practices: A Multi Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia (inglise). Tartu: University of Tartu Press. Lk 191. ISBN 978-9949-77-085-4.
  5. ↑ Kriiska, A. (1997). Aruanne arheoloogilisest inspektsioonist Ihastes (Tartu-Maarja khk.) 22.–27. sept. 1997.
  6. ↑ Kriiska, Aivar; Lõugas, Lembi; Lõhmus, Mari; Mannermaa, Kristiina; Johanson, Kristiina (2007). "New AMS dates from Estonian Stone Age burial sites, Estonian Journal of Archaeology". Estonian Journal of Archaeology. 11 (2): 85.
  7. ↑ 7,0 7,1 Lõhmus, Mari; Malve, Martin; Plado, Jüri; Tšugai, Alina (2011). "Archaeological research at Veibri: a late mesolithic cemetry and a mass grave from the 13th century AD". Arheoloogilised Välitööd Eestis / Archaeological Fieldwork in Estonia (AVE) 2010: Lk 89.
  8. ↑ Lõhmus, Mari; Malve, Martin; Plado, Jüri; Tšugai, Alina (2011). "Archaeological research at Veibri: a late mesolithic cemetry and a mass grave from the 13th century AD". Arheoloogilised Välitööd Eestis / Archaeological Fieldwork in Estonia (AVE) 2010: Lk 90-91.
  9. ↑ Lõhmus, Mari; Malve, Martin; Plado, Jüri; Tšugai, Alina (2011). "Archaeological research at Veibri: a late mesolithic cemetry and a mass grave from the 13th century AD". Arheoloogilised Välitööd Eestis / Archaeological Fieldwork in Estonia (AVE) 2010: Lk 90.
  10. ↑ Lõhmus, Mari; Malve, Martin; Plado, Jüri; Tšugai, Alina (2011). "Archaeological research at Veibri: a late mesolithic cemetry and a mass grave from the 13th century AD". Arheoloogilised Välitööd Eestis / Archaeological Fieldwork in Estonia (AVE) 2010: Lk 93.
  11. ↑ 11,0 11,1 Allmäe, Raili (2011). "The Stone Age Quadruple Burial in Veibri Village – Some Anthropological Data". Arheoloģija un etnogrāfija: 185–186.
  12. ↑ 12,0 12,1 Mittnik, A., Wang, C.C., Pfrengle, S., Daubaras, M., Zariņa, G., Hallgren, F., Allmäe, R., Khartanovich, V., Moiseyev, V., Tõrv, M., Furtwängler, A., Valtueña, A. A., Feldman, M., Economou, C., Oinonen, M., Vasks, A., Balanovska, E., Reich, D., Jankauskas, R., Haak, W., Schiffels. ja Krause, J. (2018). The genetic prehistory of the Baltic Sea region. Nature Communications, 9(1), 442.
  13. ↑ Tõrv, Mari (2016). Persistent Practices: A Multi-Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia. Tartu: University of Tartu Press. Lk 189. ISBN 978-9949-77-085-4.
  14. ↑ 14,0 14,1 Tõrv, Mari (2016). Persistent Practices: A Multi-Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia. Tartu: University of Tartu Press. Lk 286. ISBN 978-9949-77-085-4.
  15. ↑ 15,0 15,1 15,2 Allmäe, Raili (2011). "The Stone Age Quadruple Burial in Veibri Village – Some Anthropological Data". Arheoloģija un etnogrāfija: 187.
  16. ↑ Tõrv, Mari (2016). Persistent Practices: A Multi Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia (inglise). Tartu: University of Tartu Press. Lk 287. ISBN 978-9949-77-085-4.
  17. ↑ Tõrv, Mari (2016). Persistent Practices: A Multi Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia (inglise). Tartu: University of Tartu Press. Lk 291. ISBN 978-9949-77-085-4.
  18. ↑ Tõrv, Mari (2016). Persistent Practices: A Multi Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia (inglise). Tartu: University of Tartu Press. Lk 290. ISBN 978-9949-77-085-4.
  19. ↑ Tõrv, Mari (2016). Persistent Practices: A Multi Disciplinary Study of Hunter-Gatherer Mortuary Remains from c. 6500–2600 cal. BC, Estonia (inglise). Tartu: University of Tartu Press. Lk 292. ISBN 978-9949-77-085-4.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Veibri_mesoliitiline_matmiskoht&oldid=6659433"