Vastseliina Gümnaasium

Vastseliina Gümnaasium on gümnaasium Võrumaal Võru vallas Vastseliinas.

Vastseliina Gümnaasiumi hoone. Autor: Tiim Salumägi

Ajalugu

muuda

1626. aastal, kui algas Vastseliina kihelkonna moodustumine ja ametisse astus luterliku koguduse esimene õpetaja Christiern Henrici, Vastseliinas kihelkonnakooli tõenäoliselt ei olnud, sest terve Lõuna-Eesti idapoolne osa (välja arvatud linnad) oli veel katoliku usku, katoliku kirik rahvaharidust ei edendanud, Henrici oli arvatavasti pigem misjonitöö tegija ja koguduse rajaja kui harilik kirikuõpetaja ning puudusid Rootsi valitsuse korraldused nii kihelkonna- kui ka mõisakoolide asutamise kohta. Kirikukatsumise protokollides ei mainita kihelkonnakooli, aga see asutati seal oletatavasti juba Rootsi ajal, sest Vastseliina kiriku maa annetas Gustav Masingi väitel Rootsi valitsus ning need maad määrati peale kirikuõpetaja ja köstri ka kihelkonnakoolile.[1] Vanimad veneaegsed kirikukatsumise protokollid teatavad, et seal oli ¼ adramaad nii köstri- kui ka koolimaad.

Andmed Vastseliina kihelkonnakooli töö alguse kohta Vene ajal puuduvad. Aastatel 1702–1709 töötas Kambjas pastor Timmermann, kes (kuna Kambjas oli kool juba olemas) 1722. aastal Rootsist naastes ja Vastseliinasse asudes tõenäoliselt kas asutas seal kooli või jätkas juba rajatud koolis õpetamist. 1998. aasta suvel hariduskonverentsiks valmistudes Läti Ajalooarhiivist leitud 17. jaanuaril 1726 koostatud kirikuvisitatsiooni protokollis on kirjas, et Vastseliinas oli koolmeistriks Martin Melhson ja köstriks Jahn Kersten, seega tähistati 2000. aastal Vastseliinas koolihariduse andmise alguse 275. aastapäeva praeguse koolimaja juurde hariduskivi paigaldamisega. 1970. aastatel arvati, et kool alustas tegevust 1729. või 1730. aastal Vastseliina kiriku köstri rehetares, sest Läti Ajalooarhiivist pärinevas 10. jaanuaril 1736 koostatud vanaalamsaksakeelses kirikuvisitatsiooni dokumendis nimetatakse kooli Neuhauseni (tolleaegne Vastseliina kihelkonna nimi) kooliks ja märgitakse, et seal õpetab õpilasi köster Kersen juba kuus aastat.[2]

Aastal 1736 oli Vastseliinas üks köstrikool 22 õpilasega, 1753 ehitati köstri maja, kus oli rehetuba, ühes neist töötas kool, 1765 oli üks köstrikool, 1766.–1767. aasta talvel asutati kihelkonnas mõned külakoolid, kuid õpilasi oli väga vähe, sest neile polnud anda raamatuid. 1774–1777 oli kihelkonnas üks köstrikool 59 õpilasega, 6 mõisa- ja külakooli 182 õpilasega. 1780–1790 soovis Vastseliina pastor kihelkonda tunduvalt rohkem koole. 1784/85. õppeaastal oli 6 mõisa- ja külakooli ning 1 köstrikool, 1785/86 8 mõisa- ja külakooli. Ebarahuldavad olid tingimused 4 mõisa- ja külakoolis, kõige konkreetsemad andmed maarahva laste kirjutamisoskuse ja kirjatehnika kohta pärinevad Vastseliina kihelkonnakoolist. Pastor Marpurgi väitel hakati kirjutamist õpetama tema ametiaja alguses 1782. aastal. Kooli võeti 12 poissi, kellele usuõpetuse, laulmise ja lugemise kõrval õpetati ka kirjutamist ja arvutamist. Kirjutamise õpetamist tõendab visitatsiooni protokoll ja selle juurde lisatud üheksa kirjanäidist, mis on teadaolevalt esimesed omataolised ja valmistatud Räpina Paberivabriku paberist.

1806. aastal loobus Vastseliina kirikukonvent ikalduse tõttu kihelkonnakooli asutamisest, piirduti olemasolevate külakoolidega. Küla- ja mõisakoolides õpetati peamiselt lugemist ja usuõpetust, ainult Vastseliina kihelkonnas õpetati ka kirjutama: 1809.–1810. aasta talvel õpetati kirjutamist kümnest mõisakoolist üheksas. 1851/52. õppeaastal oli kihelkonnas koduõpetusele lubatud 948 last, koolis pidi käima 100, kuid neist ükski ei käinud koolis korrapäraselt tervet talve. 1819. aasta talurahvaseaduse järgi pidi igas vähemalt 2000 meeshingega kihelkonnas olema kihelkonnakool, mis konvendi otsusega ka 1833. aastal avati. 1879. aastal otsustati koolile maja ehitada, ehitus toimus aastatel 1881–1883. 8. oktoobril 1887 alustas Aleksander Undritz tööd Vastseliinas ja töötas kuni pensionile minekuni 1930. 1919/20. õppeaastal nimetati kool kõrgemaks algkooliks ja moodustati algkooli 5.–6. õppeaasta. 1930. aastal kinnitati Vastseliina algkooli juhatajaks Johannes Saarniit, kes kirjutas kooli 200. juubeliks raamatu “Vastseliina Algkool 1737–1937” ja lahkus sõjakeerises Vastseliinast.[3]

Õpilaste arv

muuda
Aasta Õpilasi Õpetajaid
1900 36 ?
1905 63 ?
1910 48 ?
1915 86 (ühes Tsolli kooliga) ?
1920 43 (ainult 5.–6. klass) ?
1925 111 (3.–6. klass) ?
1930 126 (1.–6. klass) ?
1931 146 ?
1932 165 ?
1933 177 ?
1934 173 ?
1935 169 ?
1936 191 ?
2022 274 ?

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. "Kooli ajalugu". 2013. Vaadatud 1. aprillil 2024.
  2. "Kooli ajalugu". 2013. Vaadatud 2. aprillil 2024.
  3. "Kooli ajalugu". 2013. Vaadatud 2. aprillil 2024.

Välislingid

muuda