Ava peamenüü

Varniai (Helifaili info leedu ) on linn Leedus Telšiai rajoonis, Varniai valla halduskeskus. Linn asub Varnelė jõe ja Lūkstase järve kaldal merepinnast 158 meetri kõrgusel. Varniai asub Žemaidi kõrgustikul Varniai regionaalpargi territooriumil. Vene keeles on linna kohta kasutusel olnud nimekujud Ворни, Ворне[2] ja Мѣдники.[3]

Varniai

leedu Varniai
žemaidi Varnē
poola Wornie

Varniai COA.gif
Flag of Varniai.gif

Elanikke: 1006 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 55° 44′ N, 22° 22′ E
Varniai (Leedu)
Varniai

www.varniai.lt

Linnas on gümnaasium, kutsekool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on aastal 1691 valminud kirik (endine katedraal, vanim kirik Žemaitija territooriumil), puidust kirik aastast 1804 Žemaitija piiskopkonna muuseum endise vaimulike seminari hoones.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Varniai elanikest leedulasi 98,16% ja teiste rahvaste esindajaid 1,84%.[4]

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Linn asub vanal žemaitide asualal. XIV sajandil asus seal Medininkai asula. Aastail 13141399 rüüstasid seda korduvalt ristisõdijad ning aastal 1389 õnnestus neil viimaks žemaidid ajutiselt ka alistada.

Aastal 1417 lõi Vytautas Medininkai piiskopkonna (Medininkai piiskopkond oli praeguse Telšiai piiskopkonna eelkäija). Medininkai sai linnaõigused, sinna rajati ka katedraal. Vytautas andis ka sealsed talumehed maaisandatele pärisorjadeks. Kohalik rahvas ei olnud aga sellega nõus, samuti ei tahtnud nad loobud endistele jumalatele ohvrite toomisest. Tekkinud ülestõusu käigus rüüstati Medininkai, piiskop põgenes. Sellest ajast on säilinud linna saksakeelne nimetus – Medeniken.

XV sajandil tekkis Varnelė jõe teisele kaldale Varniai asula. Aastal 1539 kanti see esimest korda kaardile. XVI sajandil oli see üks tähtsamaid Leedu kultuuri keskusi. Piiskop Merkelis Giedraitis õnnestus Žemaitija ristiusustada. Varniais tegutses Mikalojus Daukša, kes tõlkis leedu keele katekismuse ja oli esimene selle keele arendaja. Ühtlasi lõi Daukša kontseptsiooni ühtsest Leedu rahvast, mis ei lange kokku riigi territooriumil elavate isikutega.

Aastal 1635 sai Varniai Magdeburgi õigused. Vaatamata oma tähtsusele oli asula siiski alevi staatuses.

Aastal 1740 toodi Varniaisse üle seni Kražiais asunud vaimulike seminar. XVIII sajandi kuuekümnendatel aastatel võtsid seminaris hariduse andmise üle jesuiidid. Aastal 1762 sai piiskopiks Jonas Lopacinskis, tema ajal valmis seminari hoone lõplikult.

Varniai oli piiskopkonna keskuseks aastani 1864. Kuna piiskopkonna territooriumil toetati aktiivselt Kastuś Kalinoŭski juhitud ülestõusu, siis likvideeriti järgmisel aastal piiskopkond. Vaimulike seminar viidi üle Kaunasesse. Seminari hoones on aastast 1999 Žemaitija piiskopkonna muuseum.

Aastail 19271931 asus Varniais koonduslaager, kus hoiti poliitilisi vange. Laager asus endise vaimulike seminari ruumides. Varniaist sai linn aastal 1950.

PilteRedigeeri

Tuntud elanikkeRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Leedu statistikaamet, vaadatud 2.06.2019.
  2. Ворне. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 7 (13) : Волапюк — Выговские. С.-Петербургъ, 1892., 197 lk.
  3. Ворни. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 1 (Аа — Гямъ-маликъ). СПб, 1862, 547 lk.
  4. http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas

VälislingidRedigeeri