Vangi dilemma
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2011) |
Vangi dilemma (ka vangide dilemma; inglise keeles prisoner's dilemma, prisoners' dilemma) on sotsioloogias ja politoloogias kasutatav mõiste, millega kirjeldatakse olukorda, kus osapooltel tuleb parima tulemuse saavutamiseks teha koostööd ja üksikhuvidest loobuda[1].
Vangide dilemma analüüs näitab, et kui üks osapool oma kasusid maksimeerib, siis altruistlikult käituv osapool saab kõige rohkem kahju.
Vangide dilemma kerkib esile ka globaalprobleemide lahendamisel, kus parima lahenduse nimel peaksid riigid (vm üksused) tegema koostööd ja loobuma isiklikust (või ühe riigi) kasumi maksimeerimisest.
Dilemma sisu
muudaKoostöö | Omakasu | |
Koostöö | -1, -1 | -10, 0 |
Omakasu | 0, -10 | -5, -5 |
Vangi dilemma |
Kaks vangi on ülekuulamisel. Kui mõlemad süüalused vaikivad, ei saa kohus kummalegi määrata maksimumkaristust ning mõlemad saavad vaid aasta karistust. Kui üks teise peale keelt kannab, pääseb ta vabaks, teine saab aga 10 aastat. Mõlema ülestunnistuse puhul ootab mõlemat vaid viis aastat. Dilemma seisneb asjaolus, et mõlema vaikimine annab mõlemat vangi arvestades parima tulemuse, kuid samas on lihtne argumenteerida reetmise kasuks. Nimelt kui vang A arvab, et B ta reedab, on ka vangil A mõttekas reeta (siis istub ta vangis 10 aasta asemel 5). Kui vang A usub, et vang B vaikib, siis on mõttekas ikkagi ta reeta, sest sellisel juhul pääseb vang A puhtalt, mitte ei pea ühte aastat vangis veetma.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 25.07.2011)
Kirjandus
muuda- Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [2] (vaadatud 25.07.2011)
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Vangi dilemma |