Valkla õppevälja lennuõnnetus

Valkla õppevälja lennuõnnetus leidis suurtükiväe Valkla õppeväljal aset 1935. aasta 11. juulil. Õnnetuses hukkusid sõjaväelased Aleksander Arro ja Ernst Muru.[1][2]

Vaade Jõesuu külas asuvale mälestuskivile

Lennuõnnetuse mälestuskivi asub Jõelähtme vallas Jõesuu külas.

Õnnetuse kirjeldusRedigeeri

Lennuk kukkus alla vahemikus 11–12 (eri andmetel kell 11, 11.30, 11.45 või kella 12 paiku) Jägala puupapivabriku ja Eesti kaitseväe Jägala polügooni vahelisele alale jäänud Tuisu talu heinamaal. Jägala polügoonil lahinglaskmisi korraldanud Kaitseväe Lennukoolile kuulunud lennuk purunes seejuures peaaegu täielikult. Lendurite Arro ja Muru ülesandeks oli lahingumärkide tulistamine, kusjuures Aleksander Arro täitis lennul lendur-vaatleja rolli ja lennukit juhtis Ernst Muru. Allakukkunud lennukiga oli samal päeval varem sooritatud laskeülesandeid rahuldavalt.[1][3][4]

Lennuk viibis õhus vaid lühikest aega, tehes enne õnnetust paar tiiru laagri kohal. Lennuk kaotas pöörangu sooritamise ajal kiiruse ja langes pöörisesse. Kuna kõrgus oli laskeharjutuste tõttu väike, lennati maapinna lähedal, ei jõudnud piloot enam lennukit pöörisest välja tuua. Lennuk kukkus 200 meetri kõrguselt propeller ees vastu maad ja purunes.[1][5][6]

 
Mälestuskivi hukkunud lenduritele

Esimesena jõudsid kukkumiskohale selle lähistel töötanud Tuisu talu heinalised, kes tõid mõni minut pärast lennuki allakukkumist rusude alt välja lendurite surnukehad. Lennuki allakukkumist nägid pealt ka polügoonil olnud kaitseväelased ja isegi 4 kilomeetri kaugusel Jõelähtme kiriku juures viibinud inimesed.[1] Ajalehes Uus Sõna ilmunud artikli järgi nägi õnnetust aga pealt vaid üks motorist ja lennuk kukkus hoopis laskeplatsil kasvavate puude vahele.[6]

Õnnetusest teavitati seejärel Õhukaitse staapi ning õnnetuskohta jõudsid sanitaarauto, arstlik personal, juurdlust toimetama määratud ohvitser ning ka Kaitseväe ja Õhukaitse kõrgemad juhid (sealhulgas Õhukaitse ülem Richard Tomberg). Kella 14 paiku viidi surnukehad sanitaarautodega õnnetuspaigast Kaitseväe haiglasse Tallinnas ning kella 16 seisuga olid lennuki rusud veoautole asetatud ja õnnetuspaik puhastatud. Lennuki mootori poolt maasse tekitatud auku asetati sündmuse mälestamiseks põllukivi.[1][7][3]

Lendurite matusedRedigeeri

Hukkunud lendurite kirstupaneku talitus toimus 12. juulil kella 20 paiku Lasnamäe aerodroomil lennukiangaaris. Lisaks omastele ja tuttavatele saabusid sinna teiste sõjaväelaste hulgas ka kaitseminister Paul Lill ja Õhukaitse ülem Richard Tomberg. Lendurite matused toimusid 14. juulil. Pärast kella 14 alustas leinarongkäik Lasnamäelt teekonda Tallinna Kaarli kirikusse, kus kella 16.30 paiku toimus matuseteenistus. Teenistusel osales ka kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner. Kirikust jätkas leinarongkäik kella 17 paiku teed Kaitseväe kalmistule. Lendurite matustest võttis osa sel ajal Eestis viibinud Rootsi lennuväeeskadrilli kogu ohvitserkond. Lendurid maeti kalmistu lennuväe ühiskalmistu ossa. Sarnaselt teiste sinna maetud lendurite haudadega asetati ka Aleksander Arro ja Ernst Muru haudadele risti asemel lennuki propeller (kahele hauale ühiselt).[8][9][10][11][12]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Hukkus kaks ohvitseri lennukatastroofil Jägalas". Päevaleht nr 190, 12.07.1935, lk 1.
  2. Pekka Erelt. "Kaitsevägi asus Jägalas laagrisse nagu mustlaste suguharu". Eesti Ekspress, nr 7, 13.02.2019, lk 42-43.
  3. 3,0 3,1 "Kaks lennuohwitseri hukkusid". Kaja, nr. 162, 12.07.1935, lk 1.
  4. "Hukkus 2 lendurit". Elu, 12.07.1935, nr 56, lk 1.
  5. "Lennuõnnetus Jägalas". Uudisleht, nr. 106, 12.07.1935, lk 5.
  6. 6,0 6,1 "2 lendurit hukkusid Jägalas". Uus Sõna, nr 158, 12.07.1935, lk 1.
  7. "Raske lennuõnnetus Jägalas". Maamees, 12.07.1935, lk 1.
  8. "Homme hukkunud lendurite matus", "Rootslased leinawad Eesti lennuohwreid". Päevaleht nr 191, 13.07.1935, lk 3.
  9. "Lennuõnnetuse ohwrid maetakse pühapäeval", "Rootslased austasid meie langenuid". Kaja, nr 163, 13.07.1935, lk 1, 3.
  10. "Hukkunud lendurite wiimne teekond". Postimees, nr 189, 15.07.1935, lk 1.
  11. "Lendurid maeti". Waba Maa, nr 164, 15.07.1935, lk 9.
  12. "Rootsi leinab meie lendureid". Maa Hääl, nr. 81, 14.07.1935, lk 3.