Valge Roos

Valge Roos oli Teise maailmasõja ajal natsionaalsotsialistliku Saksamaa vastu tegutsenud haritlaste vastupanuliikumise grupp.

Mälestusmärk Weiße Rose Müncheni ülikooli ees

Organisatsiooni tuumiku moodustasid Müncheni ülikooli üliõpilased Hans ja Sophie Scholl, Alexander Schmorell, Willi Graf, Christoph Probst ning Müncheni ülikooli muusikateaduse ja filosoofia professor Kurt Huber.

Ühenduse eesmärk oli kutsuda üldsust üles teadvustama ja taunima natsistliku režiimi kuritegusid. Grupi tegevus väljendus eeskätt anonüümsete lendlehtede ja opositsioonilise sisuga grafitite levitamises. Avaldati kuus lendlehte kogutiraažiga 15 tuhat eksemplari.

18. veebruaril 1943 arreteeris Gestapo Hans ja Sophie Scholli Müncheni ülikooli peahoones, kus nad levitasid lendlehti. 22. veebruaril toimus kohtuprotsess (kohtunik Roland Freisler). Ühelgi süüdistataval ei lubatud sõna võtta. Osa grupi liikmeid hukati kohtuotsuse põhjal juba samal päeval. Teine kohtuprotsess toimus 19. aprillil ja kolmas 13. juulil 1943.

Kokku hukati seitse Valge Roosi liiget: tuumiku kõik kuus liiget ja Hans Konrad Leipelt, kes oli osalt juut. Enam kui kümnele mõisteti vanglakaristus.

5. veebruaril 2012 kuulutas vene õigeusu kirik Alexander Schmorelli pühakuks ja usukannatajaks.