Ava peamenüü

Sophie Scholl (õieti Sophia Magdalena Scholl; 9. mai 192122. veebruar 1943) oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa vastu tegutsenud ühenduse Valge Roos liige. Teda süüdistati kodumaa reetmises ning ta giljotineeriti. Sophie Scholl oli üks väheseid sakslasi, kes osutas Teise maailmasõja päevil aktiivselt vastupanu natsionaalsotsialistlikule režiimile.

EluluguRedigeeri

Sophie sündis viielapselises peres. Tema isa oli Forchtenbergi linnapea. 7-aastaselt astus ta algkooli. Aastal 1930 kolis perekond Ludwigsburgi, kaks aastat hiljem Ulmi, kus isa töötas majandus- ja maksukonsultandina.

Aastal 1932 alustas Sophie õpinguid tütarlastegümnaasiumis. Hitleri võimuletulekul 1933. aastal astus entusiastlik Sophie Hitlerjugendisse, hiljem ajendas tema arusaam valitsevast korrast ja juutide kiusamisest teda töötama valitseva režiimi vastu.

Aastal 1940 lõpetas Sophie keskkooli ja asus tööle õpetajana.

1942. aastal astus ta Müncheni ülikooli, kus tutvus Carl Muthi ja Theodor Haeckeriga, kes olid samuti valitseva korra vastu. Sama aasta suvel moodustati vastupanuliikumine Valge Roos, kus Sophie toimetas ja andis välja lendlehti.

8. veebruaril 1943 ta arreteeriti. 21. veebruaril toimus kohus, kus Valge Roosi liikmeid ristküsitleti, päev hiljem mõisteti nad riigireetmises süüdi. Giljotineerimise viis täide Johann Reichart, surmad kinnitas dr. Walter Roemer. Mitmete juttude kohaselt ei palunud Sophie armu ka enne pea maha raiumist. Tema viimased sõnad olid: "Päike ikka veel paistab" (Die Sonne scheint noch).

Valge Roosi liikmete 20. surma-aastapäeval avati Sophie Scholli mälestussammas.

Kujutamine kunstisRedigeeri

Sophie Scholli tegevust on kujutatud filmis "Valge Roos" ("Die weiße Rose") ja filmis "Viis viimast päeva".

VälislingidRedigeeri