Valeri Hrištšatõi

Valeri Nikolajevitš Hrištšatõi (vene keeles Валерий Николаевич Хрищатый; kasahhi keeles Валерий Хрищатый Valerij Hrištšatõj; 23. detsember 1951 Almatõ4. august 1993 Han-Tengri, Tian Shan, Kasahstan) oli Kasahstani alpinist.

Mälestustahvel maja seinal Almatõs, kus elas Valeri Hrištšatõi

Alpinismiga hakkas tegelema 1968. aastal. Tegi kokku 33 tipputõusu NSV Liidu piires asunud seitsmetuhandelistele, sealhulgas tõusis 10 korral Kommunismi (7495 m) ja viiel korral Džengiši (7439 m) tippu. Täitis 1991. aastal Lumeleopardi aumärgi saamiseks nõutud normatiivi neljakordselt. Samal aastal suutis ühe hooaja jooksul tõusta kõigile viiele seitsmetuhandelisele. Aastatel 1972–1990 ronis sageli seongus kaasmaalase Kazbek Valijeviga.

Hrištšatõi oli esimesi alpiniste, kes oli hapnikumaskide kasutamise vastu kõrgalpinismis.

Avaldas kaks alpinismiteemalist raamatut.

Hukkus jäävaringus 4. augustil 1993 tõusul Han-Tengrile mägigiidina töötades. Surnukeha ei leitud.

Edukad tipputõusud kaheksatuhandelistele muuda

Hrištšatõi on kolmel korral tõusnud kaheksatuhandelise tippu. 1982. aastal võttis ta osa Jevgeni Tamme juhitud Nõukogude esimesest Everesti ekspeditsioonist ja tõusis Džomolungma (8848 m) tippu (seongus Kazbek Valijeviga). 1989. aastal osales ta Eduard Mõslovski juhitud Nõukogude teises Himaalaja ekspeditsioonis, mille käigus tõusis 16. aprillil kuueliikmelise Kasahstani meeskonna koosseisus Kanchenjunga (8586 m) tippu. 1991. aastal tõusis Kasahstani esimese Himaalaja ekspeditsiooni liikmena Dhaulagiri (8167 m) tippu.

 
Lumeleopardi aumärk

Tunnustus muuda

Välislingid muuda