Valdur Mikita
Valdur Mikita (sündinud 28. jaanuaril 1970 Suislepas) on eesti kirjanik ja semiootik.
Tema tuntuimad teosed on "Metsik lingvistika" (2008), "Lingvistiline mets" (2013) ja "Lindvistika ehk metsa see lingvistika" (2015), kus ta arutleb eesti kultuuri, eestlaste psühholoogia ja eestluse eripära teemadel.
Elu ja looming
muudaMikita on pärit Suislepast ja käinud sealses mõisakoolis[1], mille lõpetas 1985. aastal[2], jätkates haridusteed Ülenurme Keskkoolis[3]. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina 1992. aastal.[4]
1994. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli semiootika osakonnas magistriväitekirja "Normid ja loov käitumine. Harjutustik tavatu mõtlemise arendamiseks" (juhendaja Igor Černov) ja 2000. aastal doktoritöö "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias" (oponendid Peeter Tulviste ja Arne Merilai). Seejärel on ta töötanud õppejõuna ja ravimifirmades turunduse alal.[5]
Mikita segab oma raamatuis eri žanre, jäädes sageli ilukirjanduse ja semiootika piirimaile. Tema jutukogu "Teoreem" arvustades kirjutas kriitik Marek Tamm: "Lugeja püüab ikka kummalist teksti enda jaoks kodustada, minul hakkas peas vilkuma Valdur Mikitat seletav skeem: Kivirähk kohtub Heinsaarega."[6] Berk Vaher väitis "Metsiku lingvistika" arvustuses: "Valdur Mikita on tõepoolest olnud eesti postmodernistliku kirjasõna vembuvana par excellence."[7] Tiit Hennoste hinnangul on Mikita "Metsik lingvistika" üks puhtamaid esseistika näiteid Eesti nullindate kirjanduses.[8] Nagu mõni teinegi kriitik, tõstab ka Aare Pilv esile Mikita kahetisust: ühelt poolt kuulub osa ta loomingust eksperimentaalkirjandusse, teisalt on ta aga teoreetik. "Mikita "tegevusraamistik" on palju laiem kui mingite loomepraktikate teostamine, ta on pigem loovuse teoreetik ja metaluuletaja," nendib Pilv. "Mikita haardeulatus keele, kirja, maastiku ja erinevate sünesteesiate kokkupõimimisel ning nende kultuuri arenguvõimaluste perspektiivi asetamisel on vähemasti eesti kirjaruumis minu meelest ainulaadne." Veel 2013. aastal pidas Pilv Mikitat "retseptsiooniliselt ka üheks alahinnatumaks kirjutajaks uuemas eesti kirjanduses".[5]
Laiema publiku teadvusse jõudis Mikita 2013. aastal ilmunud raamatuga "Lingvistiline mets", mis pälvis mitmeid auhindu.[1] "Ei mäletagi mõnda teist sellist raamatut, mis oleks kaasa toonud nii laia spektriga lugejaskonna nõnda üksmeelse, kuid mitmehäälse tunnustuse," kirjutas selle kohta kriitik Mihkel Kunnus. "Veebruari keskpaigaks oli LMi müüdud üle kolme tuhande eksemplari ja poodidesse ilmus neljas trükk. /---/ Kuigi tuumakam osa LMist on vahest paras pureda semiootika ja kultuuriteaduste kraadiõppuritele, on Mikita osanud kirjutada nii humoorikalt ja lustlikult ning nõnda mitmekihiliselt, et nauditav on see ka neile, kes vähesema haridustaustaga. Võib öelda, et Mikita on osanud pealiskihil luua midagi, mida on tavapärase üldhumanistliku meelelaadiga haritlasel tihti raske ettegi kujutada: läbinisti positiivse rahvusluse, mis ei vastandu, ei ole rassistlik, ksenofoobne jms, vaid konstruktiivne ja süstib eneseusku ja eneseväärikust."[9] Mikita raamat andis teema 2014. aasta emakeelepäeval Rahvusraamatukogus toimunud konverentsile "Keele vägi ja metsa vaim. Valdur Mikita "Lingvistilise metsa" ainetel"[10].
2015. aasta detsembri algul ilmunud teost "Lindvistika ehk metsa see lingvistika" nimetas autor kolmandaks osaks ulguvate rehade triloogiast: ""Metsik Lingvistika" astus väikse reha otsa, "Lingvistiline mets" kargas suure reha otsa ja "Lindvistika" lennutab reha päris kuuse otsa."[11]
2016. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.[12]
Tunnustus
muuda- 2009 – August Gailiti nimeline novelliauhind ("Jänesekapsa teoreem")
- 2014 – Tartu kultuurikandja ("Lingvistiline mets")[13]
- 2014 – Virumaa kirjandusauhind ("Lingvistiline mets")[14]
- 2013 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi”)[15]
- 2015 – Eesti looduskaitsemärk
Teoseid
muuda- "Normid ja loov käitumine. Harjutustik tavatu mõtlemise arendamiseks" (magistriväitekiri Tartu Ülikooli semiootika osakonnas, juhendaja Igor Černov) Tartu, 1994
- "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias" (doktoriväitekiri Tartu Ülikooli semiootika osakonnas) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000
- "Äparduse rõõm: keele- ja kultuurimänge" Tartu: V. Mikita, 2000
- "Rännak impampluule riiki" (illustratsioonid: Valdur Mikita) Tallinn: Faun, 2001
- "Kirsiõieturundus: visioon alternatiivsest turundusest" Tartu: Fontese Kirjastus, 2004
- "Metsik lingvistika: sosinaid kartulikummardajate külast" (kujundus: Maite Kotta) Tallinn: Grenader, 2008
- "Teoreem" Tartu: HM, 2011 (kogumik kahest jutust "Jänesekapsa teoreem" ja "Nõia teoreem")
- "Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi" (kujundus: Maite Kotta) Tallinn: Grenader, 2013
- "Lindvistika ehk metsa see lingvistika", 2015
- "Kukeseene kuulamise kunst: läänemeresoome elutunnet otsimas", Välgi metsad, 2017
- "Omakultuurist ja oma kultuurist", Viljandi kultuuriakadeemia, 2017
- "Tartu tähestik, ehk, Tarto maine ja taevane trükis", kujundaja Kalle Müller, Tartu: Tartu Linnavalitsus, 2017, 2018
- "Eesti looduse kannatuste aastad. Manifest Eesti metsale, kirja pandud iseenda jaoks 2018. aasta suvel ja sügisel, aga kardetavasti sai see natuke liiga sünge", Välgi metsad, 2018
- "Mikita keeleaabits: põliskeele omailm", Välgi metsad, 2019
- "Mõtterändur: taevalike eksirännakute taskuraamat", kujundanud Maite Kotta, Välgi metsad, 2022
Artikleid
muuda- Valdur Mikita: Hurda tagasitulek ehk kuidas sokutada šamaanile nutitelefon, postimees.ee, 1. jaanuar 2014
- "Eesti keele lummuse päev" Sirp, 13.03.2014
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Vahur Afanasjev "Valdur Mikita, metsik isekirjutaja"[alaline kõdulink] Eesti Ekspress, 24. jaanuar 2014
- ↑ Heili Sibrits "Mees müüti toomas" Postimees, 15. märts 2014
- ↑ Raimu Hanson, "Metsa poole mõte tõi kaasa tipptiitli", Postimees, 19. veebruar 2014 (vaadatud 03.09.2023)
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 24. jaanuaril 2016.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 5,0 5,1 Aare Pilv "Väike teatmik (Tartu) paranoiakriitilise risoomi kohta" Methis. Studia humaniora Estonica 2013, nr 11, lk 22–47
- ↑ Marek Tamm "Head eesti jutud" Varraku raamatublogi, 27. september 2011 (vaadatud 28. septembril 2011)
- ↑ Berk Vaher Trikster ja trikster. Vanapaganatosin ülestähendust" Sirp, 25.07.2008 (vaadatud 15. juunil 2011)
- ↑ Tiit Hennoste "Mälu ja elu. Grilliajastu kirjandus. Mõttevahetus: 00-ndad eesti kirjanduses" Looming 9/2009
- ↑ Mihkel Kunnus "Geniaalne, Watson!"[alaline kõdulink] Sirp, Mihkel Kunnus 13.03.2014
- ↑ Valner Valme "Rahvusraamatukogu peab emakeelepäeva Valdur Mikita ainetel" ERR, 07.03.2014
- ↑ Valner Valme Valdur Mikita lennutab reha kuuse otsa ERR 04.12.2015
- ↑ Vabade kunstide professuur. Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide teaduskonna veebileht. Vaadatud 24.09.2020.
- ↑ Raimu Hanson "Metsa poole mõte tõi kaasa tipptiitli" Postimees, 19. veebruar 2014
- ↑ Ago Gaškov "Virumaa kirjandusauhind tõi esile ehmatavalt sarnased raamatud. Ja Mikita sai veelgi kuulsamaks" ERR, 21.03.2014
- ↑ Jaanus Kulli "Valdur Mikita: "Mul oli väga õnnelik lapsepõlv. Mind kasvatasid koerad, lambad ja suured puud."" Õhtuleht, 15. märts 2014
Kirjandus
muuda- Pilv, Aare "Sünesteesia ehk Paabeli-eelne keel. Pseudoteoloogiline Mikita-tõlgendus" Vikerkaar, nr 10–11/2006, lk 155–161
- Salar, Salmo "Mikita homöopaatiline käsiapteek" Vikerkaar, nr 10–11/2008, lk 197–201
- Krull, Hasso "Vaikus, mille keskpunkt asub pöidlas. Valdur Mikita impamppoeetika" – Hasso Krull. Paljusus ja ainulisus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, lk 137–143.
- Vabar, Sven [Arvustus Valdur Mikita raamatule „Metsik lingvistika“] Eesti Ekspress, Areen, 18. november 2010
- Vaher, Berk "Suurväike Mikita: ulmad, krutsikud ja nukrusjõud" Vikerkaar, nr 6/2012, lk 107–114
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Valdur Mikita |
- Valdur Mikita Eesti Teadusinfosüsteemis
- Valdur Mikita ettekanne konverentsil TEDx Tallinn
- Valdur Mikita "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias" (doktoritöö)
- Ööülikooli salvestused Mikitaga
- Sven Vabar, "Valdur Mikita tontlikud kataloogid. Intervjuu Valdur Mikitaga" Looming, nr 5, 2002
- Berk Vaher Trikster ja trikster. Vanapaganatosin ülestähendust" Sirp, 25.07.2008
- Marek Tamm, "Head eesti jutud" Varraku raamatublogi, 27. september 2011
- Rein Veidemann "Eesti apooria" Postimees, 7. mai 2012
- Eerik Kergandberg "Kakskaru jahimeestega lingvistilises metsas" Postimees, 13. oktoober 2013
- Monica-Linde Klemet "Mikita trikitab ja kipitab" ERR, 8. november 2013
- Vahur Afanasjev "Valdur Mikita, metsik isekirjutaja" Eesti Ekspress, 24. jaanuar 2014
- Tõnu Pedaru Valdur Mikita: eestlane on metsaserva rahvas, piiripealne" ERR, 29. jaanuar 2014
- Raimu Hanson "Metsa poole mõte tõi kaasa tipptiitli" Postimees, 19. veebruar 2014
- Valdur Mikita Tartu Linnaraamatukogu blogis "Nädala autor", 21. veebruar 2014
- Merili Nael "Valdur Mikita: eestlased pole kunagi oma vana kultuuri ära visanud" ERR, 24. veebruar 2014
- Mihkel Kunnus "Geniaalne, Watson!" Sirp, Mihkel Kunnus 13. märts 2014
- Tõnu Pedaru "Valdur Mikita: Eesti on tõeline ajakaev" ERR, 13. märts 2014
- Jaanus Kulli "Valdur Mikita: "Mul oli väga õnnelik lapsepõlv. Mind kasvatasid koerad, lambad ja suured puud."" Õhtuleht, 15. märts 2014
- Heili Sibrits "Mees müüti toomas" Postimees, 15. märts 2014
- Ago Gaškov "Virumaa kirjandusauhind tõi esile ehmatavalt sarnased raamatud. Ja Mikita sai veelgi kuulsamaks" ERR, 21. märts 2014
- "Mihkel Kunnus: Valdur Mikita on saanud hakkama millegi pretsedendituga" ERR, 30. märts 2014 (Mihkel Kunnus analüüsib "Lingvistilist metsa" Vikerraadio saates "Kohustuslik kirjandus")
- "Valdur Mikita: Eesti paisub nagu pärmisai" ERR, 26. veebruar 2014 (intervjuu ETV saates "Kirjandusministeerium")
- Kristo Elias ja Kadri Hinrikus ""Osoon" püüab räimi ja läheb Valdur Mikitaga lingvistilisest metsast päris metsa" ERR, 5. mai 2014 (ETV saatesarjas "Osoon")
- Valner Valme Valdur Mikita lennutab reha kuuse otsa ERR 04. detsember 2015
- Delta. Valdur Mikita: oleme nii palju ajast maha jäänud, et oleme tegelikult juba ajast ees ERR 16. detsember 2015
- Kajalood. Valdur Mikita: eestlane armastab elada piiril, ta otsib piiri! ERR 23. jaanuar 2016
- Professor Mikita: parim osa inimesest tuleb välja siis, kui ta on näoga vastu seina surutud. ERR Kultuur 22. september 2016
- Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada ERR, 31. jaanuar 2017