Vaiplehekülg
Vaiplehekülg (inglise keeles carpet page, saksa keeles Teppichseite) on tekstita, üleni ornamendiga kaetud lehekülg keskaegsetes kristlikes, juudi ja muslimi illumineeritud käsikirjades[1].
Kirjeldus
muudaVaiplehekülg ei sisalda üldse teksti, vaid on kaetud terve lehe suuruse miniatuuriga[2], mis koosneb üleni mittefiguraalsest värvilisest, vahel osati kullatud mustrist. Kõige omasem on see iiri-anglosaksi käsikirjadele ning paikneb tavaliselt evangeeliumi eel. Enamasti on dekoor puhtgeomeetriline, kuigi käsikirjades võib geomeetriliste vormide sees leiduda loom- või põimornamenti või mõlemaid kombineerituna. Miniatuuri värvid on säravad ja kontrastsed, sageli paigutatud ornamendis rütmiliselt korduvana, jooned on selged ja jõulised.
Lehekülje kujundus võib olla sümmeetriline kahe ristuva telje suhtes; ladina risti kujutavatel ristiga vaiplehekülgedel, nagu näiteks Lindisfarne'i evangeliaaris, on sümmeetria ainult vertikaaltelje suhtes[3].
Vaiplehekülg on hästi eristatav samuti insulaarstiilis esinevatest suurte initsiaalidega või nendest moodustatud ligatuuridega täidetud incipit-lehekülgedest, kuigi mõlemas kasutatud dekoorielemendid võivad olla sarnased.
Seosed
muudaKunstiajaloolased on vaiplehekülje algmeid näinud kopti käsikirjade dekoratiivlehekülgedes ning dekooris on olemas selged paralleelid sama perioodi metallehistöö kaunistustega[3]. Eeskujuna on nähtud ka idamaiseid vaipu, millest on tuletatud dekoori nimetus[4]. Vaiplehekülje taolist dekoori on leitud ka keskaegsetel nahavool- ja -lõiketehnikas kaunistusega nahkköidetel (nn Püha Cuthberti evangeliaar)[5] ja vähestel säilinud väärismetallköidetel sellest perioodist (nagu figuraalse kaunistusega Lindau evangeliaar)[6]. 9. sajandi Galileast pärit heebreakeelne Codex Cairensis sisaldab samuti vaiplehekülge, ehkki stiililt iiri käsikirjadest täiesti erinevat[7].
Pildid
muuda-
Bobbio Orosiuse käsikiri, vanim teadaolev näide vaipleheküljest
-
Durrow' evangeliaar, 7.–8. sajand[8]
-
Kellsi evangeliaar, 8.–9. sajand[9]
-
Ibn al-Bawwabi Koraan, 1001 AD
-
Heebreakeelne piibel, nn Codex Leningradensis, u 1008
-
Koraani käsikiri, 1182
-
Koraani käsikiri, c. 1370
Viited
muuda- ↑ M. Hainsoo. Sir Roy Strongi teose „The Spirit of Britain: A Narrative History of the Arts“ kolme peatüki tõlge ja tõlke analüüs. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2017
- ↑ Carpet Page. - Art History Glossary.
- ↑ 3,0 3,1 The Lindisfarne Gospels carpet pages. - Medieval Manuscripts Blog. British Library
- ↑ Carpet Pages and Islamic Prayer Rugs. - Alberti-s Window. Art History Blog
- ↑ St. Cuthbert Gospel Uncovered. - Medieval Histories
- ↑ Lindau Gospels. - The Morgan Library & Museum
- ↑ E. Martín-Contreras. Exploring Hebrew Carpet Pages through their Texts. - Sefarad 80(1):7, June 2020
- ↑ The Book of Durrow to be displayed at the British Library. - Medieval Manuscripts Blog. British Library
- ↑ J. J. Mark. Book of Kells. - World History Encyclopedia