Vaim on Eesti rahvauskumustes üleloomulik kehata olend, kes kummitades ja hirmutades võib käituda pahatahtlikult (näiteks kummitus, kodukäija, tont), kuid kaitstes ja hoides heatahtlikult (haldjas).

Rahvausund vaimust tekkis suhteliselt hiljuti, kuid oli 19. sajandil juba üldine. Algselt, enne eestlaste ristiusustamist tähistas vaim arvatavasti elujõudu või väge ja ka hinge. Hinge kujutelmast lähtuvalt on vaimust kujunenud (osaliselt saksa vallutajate mõjul) omaette üleloomulik olend. Teised läänemeresoome rahvad vaimu usundilise mõistena praktiliselt ei tunne. Saksa mõjul laienes vaimu tähendus eesti keeles oluliselt ning sellest sai mõiste ka ristiusus (Püha Vaim)[1].

Viited muuda

  1. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 333