Värsijalg

Värsijalg (ladina keeles pes, kreeka keeles ποῦς) on värsis korduv rütmiühik.

Värsijalg koosneb tavaliselt kahest kuni neljast rõhulisest või rõhutust silbist.

Värsijalga võiks võrrelda muusikas rütmifiguuriga.

Sarnaselt marsi- või tantsurütmiga peab värsijalg sisaldama nii arsist (kohta, kus jalg tõuseb) kui ka teesist (kohta, kus jalg läheb maha).[1]

Värsijalgade teooria pärineb Vana-Kreekast.

Kreeklased eristasid värsijalgade kolme põhitüüpi:

Värsid liigitati vastavalt neis sisalduvate värsijalgade arvule, näiteks pentameeter. Leidus ka värsse, mis ei sisaldanud ühtegi värsijalga, näiteks 11-silbiline värss (hendekasüllabus).

Teatud värsimõõtudes, näiteks kreeka jambilises trimeetris, on kaks värsijalga ühendatud suuremaks üksuseks, mida nimetatakse metroniks (metron) ehk dipoodiks (kaks ühesugust värsijalga).

Värsijalg on puhtalt värsimõõduühik, millel pole mingit pistmist seda moodustavate sõnade või fraaside kui tähenduse ja süntaksi üksustega, mistõttu värsijalgade omavaheline koostoime on seotud puhtalt luuletaja oskuste ja kunstnikunägemusega.

Klassikaline meetrikaRedigeeri

Klassikalised värsijalad on rühmitatavad ühest küljest silpide arvu järgi: disüllaabilised ehk kahesilbilised (disüllabus), trisüllaabilised ehk kolmesilbilised (trisüllabus) ja tetrasüllaabilised ehk neljasilbilised (tetrasüllabus) ja teisest küljest klassikalistes keeltes vokaalide pikkustest või muudes keeltes rõhulistest silpidest tulenevate mustrite põhjal.

Silpide tähistus:   = rõhuline/pikk silp,   = rõhuta/lühike silp

Disüllaabilised ehk kahesilbilised värsijalad:

    pürrihhius, dibrahh
    jamb
    trohheus, koreus
    spondeus


Trisüllaabilised ehk kolmesilbilised värsijalad:

      tribrahh
      daktül
      amfibrahh
      anapest, antidaktül
      bakhius
      amfimakker
      antibakhius
      moloss

Tetrasüllaabilised ehk neljasilbilised värsijalad:

        tetrabrahh
        esimene paiaan
        teine paiaan
        kolmas paiaan
        neljas paiaan
        topelttrohheus
        topeltjamb
        ditrohheus
        dijamb
        koriamb
        antispast
        esimene epitriit
        teine epitriit
        kolmas epitriit
        neljas epitriit
        dispondeus

ViitedRedigeeri

  1. Pearson, Lionel (1990) Aristoxenes: Elementa Rhythmica (Oxford), p. 29.
  2. Pearson, Lionel (1990) Aristoxenes: Elementa Rhythmica (Oxford), pp. 25, 27.

VälislingidRedigeeri