Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.[1]

Väliskõrva areng, anatoomia, kuju, sooned, lihased ja morfoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Imetajatel koosneb väliskõrv reeglina kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust. Välimise kuulmekäigu (meatus acusticus externus) lõpus paikneb trummikile (membrana tympani), mis eraldab väliskõrva keskkõrvast. Väliskõrva ülesanne on kanda õhus leviv helilaine trummikileni.

Erandiks on ürgimetajad ja vees elavad imetajad, kellel kõrvalest puudub.

Samuti puudub kõrvalest lindudel, roomajatel (sh madudel) ja kahepaiksetel.

Asend

muuda

Väliskõrv asetseb anatoomilis-topograafiliselt trummikilest külgmiselt ehk lateraalselt.

Viited

muuda
  1. "Meditsiinisõnastik" 850:2004.

Välislingid

muuda