Uvea keel

Uvea keel (uvea keeles Fakaʻuvea, prantsuse keeles wallisien) on Polüneesia keel. Seda kõneldakse Okeaanias Wallises ja Futunas, mis on Prantsuse ala.

Uvea keel
Kõneldakse	Wallis ja Futuna
Kokku kõnelejaid	10 400
Keelesugulus	Austroneesia hõimkond  Kesk-Ida-Austroneesia keelkond   Malai-Polüneesia keeled    Polüneesia keeled     Uvea keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Wallis ja Futuna

Wallises ja Futunas kõnelevad uvea keelt emakeelena 10 000–15 000 inimest, kellest osa on futunaani keele kõnelejad. Lisaks räägivad uvea keelt mõned tuhanded inimesed, kes on pärit Euroopast ning kelle emakeel on prantsuse keel. Vähemalt sama palju on kõnelejaid Prantsuse alal Uus-Kaledoonias, kus elab umbes 18 000 Wallisest ja Futunast väljarännanut, kes üldiselt kõnelevad uvea keelt.

Uvea keel kasutab ladina tähestikku.

Uvea keele häälikud

Uvea keeles on 5 vokaali: a, e, i, o, u.

Neil on ka pikad variandid: ā, ē, ī, ō, ū.

Konsonante on 12: f, g (rõhutatakse alati ŋ-i abil (ng)), h, k, l, m, n, p, s (on haruldane ja kasutatakse tavaliselt võõrsõnades), t, v ja ‘.

ʻ esindab kõrisulghäälikut, mis uvea keeles on tuntud kui fakamoga. See kuulub kurguhäälduse juurde. Fakamoga kasutamist õpetatakse tänapäeval koolides, seda saab kirjutada nii sirge, kõvera kui ümberpööratud kõvera ülakomana. Lisaks ülakomale (uvea keeles fakaloa, pikendamine) õpetatakse nüüd koolis ka pikkade vokaalide märkimist. Vanem generatsioon pole kõrisulghäälikuid ega pikki vokaale kunagi märkinud.

Näiteks Mālō te ma'uli (tere) saab kirjutada ka Malo te mauli.

Foneemi vastavus

Foneem	alg-polüneesia keel	uvea keel	eesti keel
/ŋ/	*taŋata	tagata	inimene
/s/	*sina	hina	hall (juuste värv)
/ti/	*tiale	siale	lill
/k/	*waka	vaka	kanuu
/f/	*fafine	fafine	naine
/ʔ/	*matuqa	matua	vanem
/r/	*rua	lua	kaks
/l/	*tolu	tolu	kolm

Teiste keelte mõju

Uvea on kõige enam seotud rennelli-bellona keelega. Samas on see seotud ka tonga keelega, mis on tingitud Tonga invasioonist Wallises 15. ja 16. sajandil. Näiteks mineviku vorm "ne´e" tuleb tonga keelest.

Uvea keelt on kõige rohkem mõjutanud prantsuse keel. Prantsuse misjonärid jõudsid saarele 19. sajandil. 1961. aastal sai Wallis ja Futuna Prantsusmaa ülemereterritooriumiks ja prantsuse keelest sai ametlik keel. Paljud lingvistid, näiteks Karl Rensch, on väitnud, et prantsuse keel ei avaldanud alguses eriti mõju, aga nüüd on see hakanud uvea keelt tugevalt mõjutama. Paljud keeleuuendused on tulnud otse prantsuse keelest uvea keelde. Näiteks poliitika sõnavara: Falanise (Prantsusmaa), Telituale (territoorium), politike (poliitika), Lepupilika (vabariik). Prantsuse keelest on laenatud ka paljud tehnilised sõnad (telefoni, televisio) ning toidud ja joogid, mida ei eksisteerinud Wallises enne eurooplaste tulekut (tomato, tapaka (tubakas, prantsuse keeles tabac) alikole (alkohol), kafe (kohvi, prantsuse keeles café)) jne.

Misjonärid tutvustasid paljusid ladinakeelseid sõnu, enamasti religioosseid. Jeesus Kristusest sai Sesu Kilisito. Veel tulid kasutusse sellised sõnad nagu komunio (side), kofesio (pihtimine), temonio (deemon, prantsuse keeles démon). Aga tutvustati ka mittereligioosseid sõnu, näiteks hola (aeg või tund, ladina keeles hora) ja hisitolia (ajalugu, ladina keeles historial). Need on nüüd igapäevases keelekasutuses.

Uvea keelt on mõjutanud ka inglise keel, seda eriti pärast USA sõjaväe saabumist saarele 1942. aastal. Laensõnad nagu puna (spoon), motoka (auto, võetud motor car'ist), famili (family), suka (sugar), peni (pen) jne, tulevad inglise keelest.

Keelenäited

1. Malo te ma´uli! – Tere hommikust!
2. Malo te kataki – Head õhtut!
3. Olola! – Nägemist! (kahele või rohkemale inimestele, kes lahkuvad)
4. Nonofola! – Nägemist! (kahele või enamale inimestele, kes jäävad paigale)
5. Uvea mo Futuna – Wallis ja Futuna
6. Malo te ofa – Aitäh
7. Silou ! (mitteametlik) – Vabandust!

Arvsõnad

1 – tahi

2 – lua

3 – tolu

4 – fā

5 – nima

6 – ono

7 – fitu

8 – valu

9 – hiva

10 – hogofulu