Uute kivide kasvamine

Jaan Kaplinski luulekogu

"Uute kivide kasvamine" on Jaan Kaplinski viies luulekogu. See ilmus Tallinnas 1977. aastal.

Uute kivide kasvamine
Autor Jaan Kaplinski
Illustreerija Peeter Ulas
Päritolumaa Eesti
Keel eesti
Žanr luule
Kirjastaja Eesti Raamat
Ilmumisaeg 1977
Väljaande tüüp pehme köide
Lehekülgi 104
Mõõtmed ja kaal 130 × 204 mm

Ilmumine ja vastuvõttRedigeeri

"Uute kivide kasvamine" ilmus kirjastuses Eesti Raamat. Teos on pehmes köites, selles on kolm Peeter Ulase tušijoonistust ja 74 luuletust, mis on kirjutatud ajavahemikus 1956–1974. Luuletused on jaotatud kolme ossa:

  1. "Meel unus mägede taha" (kirjutatud aastatel 19561959);
  2. teose keskne osa, 40 lühikesest tekstist koosnev sari "Seesama meri meis kõigis" (19701972);
  3. "Minul on pilliroost tiivad" (19711974).

"Seesama meri meis kõigis" on lühendatud kujul taasilmunud ka valikkogus "Käoraamat" (1986) ja tervikkujul koondkogus "Kirjutatud" (2000).

Segaste kirjastamisolude tõttu ilmus "Uute kivide kasvamine" peaaegu samal ajal kui kogu "Ma vaatasin päikese aknasse", mistõttu sai esimene vähem vastukaja. Kuigi teose keskne osa "Seesama meri meis kõigis" on silmanähtavalt iseseisev, ei tõstetud "Uute kivide kasvamist" esile. Nenditi, et raamatus "jätkub vahekordade täpsustamine luule ja luuleainesega, tõdemine, et luule on kõikjal ja kõiges" ning et "poeedi enese isik, tema suhtumisväljendused ja hinnangud on taandunud, tungides vaid ajuti pinnale, andes aimu sisemistest liikumistest".[1]

Aasta luuleülevaates kirjutas Karl Muru, et Kaplinski luulele olevat omane "imeline kirgastumine ja rahu", nii et "tundub, nagu oleks see luule sõnastatud väljaspool head ja kurja". Kaplinski pidavat "üldjoontes kinni oma programmist ja veendumusest: luuleks on ainult see, mida teisiti ei saa sõnastada". Seepärast olevatki luuletused "mõneti hajuvad, nendel pole teravaid kontuure, asjad kaotavad oma igapäevase kvaliteedi, kõik voolab, valgub kuhugi mujale, omandab viivuks kuju ning saab kohe millekski muuks, millel pole nimegi".[2]

1985. aastal ilmus "Seesama meri meis kõigis" Kanada kirjastuses Barbarian Press ka inglise keelde tõlgituna (pealkirjaga "The Same Sea in Us All", tõlkinud Sam Hamill). Tänu sellele on sarja nimiluuletus Kaplinski rahvusvaheliselt kõige tuntum tekst.

Autori selgitusiRedigeeri

Reisikirjas "Kevad kahel rannikul" (2000) seletab Kaplinski, et luuletustel sarjas "Seesama meri meis kõigis" on naturalistlik sünnilugu. Selle algus olevat laenatud mereuurija Hans Hassi raamatust "Me tuleme merest", kus väidetakse, et kõigi elusolendite veri on pärit muistse ookeani veest ja vere keemiline koostis on praegugi sarnane sellega, mis oli muistsel veel. Kaplinski kirjutab: "Primitiivsete mereolevuste vereringe oli lahtine. Ehituselt olid nad nagu lahtised torud: ühest otsast tõmmati veevooluga sisse toitu, teisest heideti eemale ülejäägid ja laguproduktid. Evolutsioonis toru sulgus, muutus kinniseks, sellel ei olnd enam otseühendust väliskeskkonnaga... Kuid midagi algse ookeani veest kanname ikka endas, meie erütrotsüüdid ja muud verelibled ujuvad vedelikus, mis on keemiliselt koostiselt sarnane muistse mereveega."[3]

LuuletusedRedigeeri

"Meel unus mägede taha"Redigeeri

  • "Võõras"
  • "Rahutus"
  • "Meel unus mägede taha"
  • "Uppunud kell"
  • "Sealpool nukrust"
  • "Ahastus"
  • "Mereäärne"
  • "Otsijad"
  • "Prelüüd"
  • "Jäljed allikal"
  • "Tulelaulud"
  • "Legend päikeseneitsist"
  • "Intermetso"

"Seesama meri meis kõigis"Redigeeri

  • "Jäämõõgaga"
  • "Luiged"
  • "Tint veel"
  • "Üks"
  • "Valgus"
  • "Leivaahi"
  • "Uute"
  • "Jõgi, mis peegeldab"
  • "See mis meid äratas"
  • "Eilses soojuses"
  • "Elupuu"
  • "Olla"
  • "Mesilased"
  • "Sina kerge"
  • "Ligimestest"
  • "Seesama"
  • "Kahe viivu"
  • "Liivamägi"
  • "Suure musta siilina"
  • "Öö"
  • "Laul"
  • "Kaua"
  • "Lendkala"
  • "Sipelgarada"
  • "Tere"
  • "Lambapesu"
  • "Pimedus"
  • "Hilinenud"
  • "Suve"
  • "Üts"
  • "Kerge"
  • "Pimeduse"
  • "Taevas madalal"
  • "Vihma süda"
  • "Viikingilaev"
  • "Ühe maailma"
  • "Külm päike"
  • "Kas ikka"
  • "Juues"
  • "See teine"

"Minul on pilliroost tiivad"Redigeeri

  • "Keegi kaevab üksi"
  • "Mis sa saed seal"
  • "Ilmuvad uued"
  • "Kärbsed laskuvad"
  • "Murtud tiivaga"
  • "Kõik sulab"
  • "Linnad nagu lasteraamatud"
  • Rahvalauluseadeid:
    • "Nüüd ilutseme"
    • "See mets on luulemets"
    • "Palavad parmused päevad"
  • "Elektrilahendus on koera karvades"
  • "Linnukuu sume sinine öö"
  • "Sa seisad kalkvel silmi"
  • "Kõik lapsed on kasvanud"
  • "Ikka on sul tarvis seda maad"
  • "Päike sulatab juba lumerähma"
  • "Merivälja – luule kaugel või lähedal"
  • "Meie suured mured"
  • "Või pole midagi ilusat"
  • "Miks ma mäletan aina"
  • "Minul on pilliroost tiivad"


ViitedRedigeeri

  1. Silvia Nagelmaa, "Kahest raamatust ja rohkemgi". Looming 1977, nr 9, lk 1572.
  2. Karl Muru, "Luuleaasta 1977 ehk nii palju värsse". Looming 1978, nr 3.
  3. Jaan Kaplinski, Kevad kahel rannikul. Tallinn, 2000, lk 31-32.