Uus-Iirimaa provints

Uus-Iirimaa provints on kirdepoolseim 1. järguhaldusüksus (provints) Paapua Uus-Guineas. Haldusüksus asub ainult saartel, suurim neist on Uus-Iirimaa saar, teised on oluliselt väiksemad, need on Lavongai, Saint Matthiase saared (Mussau, Emirau), Tabari saared (Tabar, Tatau, Simberi), Tanga saared (Malendok, Boang), Feni saared (Ambitle, Babase), Djaul, Lihir ja Anir. Kõik need saared kuuluvad Bismarcki saarestiku alla. Provintsi kogupindala on umbes 9600 km².

Uus-Iirimaa provints
inglise New Ireland Province
tok-pisini Niu Ailan Provins
Uus-Iirimaa provintsi lipp
Pindala: 9600 km²
Elanikke: 161 165 (2011)
Rahvastikutihedus: 16,8 in/km²
Keskus: Kavieng

Rahvastik

Praegune rahvaarv on ligikaudu 100 000, millest enamik inimesi elab väikestes külades. Tähtsaim linn ja provintsi keskus on Kavieng; teine tähtis linn on Namatanai. Uus-Iirimaal räägitakse ligikaudu 20 keelt ning 45 murret. Kõik need keeled kuuluvad Austroneesia keelkonda, välja arvatud üks isoleeritud keel (Kuot).

Kultuur

Uus-Iirimaal, nagu enamikus Paapua Uus-Guineas, on uue ja vana kultuuri segu. Vana traditsiooniline kultuur on laiahaardeline ja universaalselt austatud, kuid tänapäeval on ühiskond muutumas ning seda just kiriku tegevuse ja urbaniseerumise tagajärjel. Arvatavasti on Uus-Iirimaa kõige kuulsam kultuurisüsteem Malagan.

Ajalugu

Viimase 40 000 aasta jooksul on Uus-Iirimaal toimunud vähemalt kolm migratsioonilainet. Kuulus Lapita potikultuur oli esindatud ligikaudu 3300 aastat tagasi.

Sidemed Hiina ja Kagu-Aasiaga paistavad olevat pikaajalised, kuigi tõendeid selle kohta napib.

Esimesena eurooplastest puutusid Uus-Iirimaaga kokku hollandlased aastal 1516. Usulevitustegevus algas alles aastal 1877. Uus-Iirimaa oli aastast 1886 Saksamaa koloonia Uus-Mecklenburg, samuti nagu seda oli pool põhjapoolsest tänapäeva Paapua Uus-Guineast.