Uus-Iirimaa
|
See artikkel on saarest. Provintsi kohta vaata Uus-Iirimaa provints. |
Uus-Iirimaa on Bismarcki saarestikku kuuluv saar Vaikses ookeanis, kuulub Paapua Uus-Guineale.
Uus-Iirimaa on Paapua Uus-Guinea kirdepoolseima provintsi Uus-Iirimaa suurim saar. Uus-Iirimaa on kitsas ja mägine, pikkust on saarel 320 km. Saare pindala on 8650 km². Kõrgeim mäetipp on Lambel (2150 meetrit). Tähtsaim linn ja provintsikeskus on saare põhjatipus asuv Kavieng; teised tähtsad linnad on Namatanai ja Taron. Saarest edelasse jääb Bismarcki meri.
Saare lähedal on palju pisisaari ja pisisaarestikke, mis kõik kuuluvad Uus-Iirimaa provintsi: Lavongai ehk Uus-Hannover, Dyaul, Tabari saared, Lihir, Tanga saared ja Feni saared.
Kultuur muuda
Uus-Iirimaal nagu enamuses Paapua Uus-Guineas on uue ja vana kultuuri segu. Vana traditsiooniline kultuur on laiahaardeline ja universaalselt austatud, kuid tänapäeval on ühiskond muutumas kiriku tegevuse ja urbaniseerumise tagajärjel. Arvatavasti on Uus-Iirimaa kõige kuulsam kultuurisüsteem Malagan.
Ajalugu muuda
Viimase 40 000 aasta jooksul on Uus-Iirimaal toimunud vähemalt 3 migratsioonilainet. Lapita potikultuur oli esindatud ligikaudu 3300 aastat tagasi. Sidemed Hiina ja Kagu-Aasiaga paistavad olevat pikaajalised, kuigi tõendeid selle kohta napib.
Esimesena eurooplastest puutusid saarega kokku hollandlased aastal 1516. Usulevitus algas alles aastal 1877. Uus-Iirimaa oli aastast 1886 Saksamaa koloonia nagu kogu tänapäeva Paapua Uus-Guinea põhjaosa.