Uurdenuga
Uurdenuga on nuga puunõu küljelauadadesse uurde tegemiseks, millesse kinnitati põhi.[1]
Uurdenuga on Fennoskandiale iseloomulik tööriist, kuid oli üldises kasutuses ka Ingerimaal, Läti põhjaosas ning Eestis, eriti kaua kasutasid seda Avinurme püttsepad. Kadus tarvituselt enamasti 20. sajandi algul.
Noa tera oli 4–5 cm pikk ning varre pikkus oli umbes 0,5 m. Uuret lõigati tööpingil vastava aluse peal, kusjuures uurdenuga hoiti mõlema käega ning lõikele suurema kindluse andmiseks toetati noa vars vastu õlga. Nõulauda hoiti paigal pingist läbikäiva nööri abil, mida sai pingi alt jalaga pingutada.[2] Uure lõigati nelja lõikega – algul kahe tõmmatud kriipsu kohalt risti puusse, seejärel kahe lõikega keskelt poolviltu äärte suunas uurde põhjani välja. Lõpuks lükati keskele jäänud kolmnurkne hari ära.[1]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 227
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 329
Kirjandus muuda
- Eesti rahvapärane puutööndus. Ants Viires. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.