Ussiviin

Ussiviinaks ehk rästikuviinaks nimetatakse maitsestatud viina, mida kasutatakse rahvameditsiinis ja -veterinaarias nii sees- kui ka välispidise ravivahendina.

Ussiviina valmistamiseks püüti harilikult enne jüripäeva (23. aprilli) harilik rästik, kes aeti elusalt pudelisse ja kallati viinaga üle ning ilmselt kinnitati kiiremas korras pudelile ka kork.

Toiming pidi olema kiire ja asjatundlik, sest kui rästikul hammustada lasta, siis jäävat ka viina ilma ravitoimeta.

Mõnel pool topiti pudelisse üksnes rästiku pea.

Ussiviina säilitati kirjelduste kohaselt tulekoldeta hoones.

Tõenduspõhine meditsiin

Rästikuviina ravitoime kohta seni põhjalikud teaduslikud uuringud ilmselt puuduvad.

Hariliku rästiku mürk (ladina keeles venenum Viperae berus) on ravimpreparaadi Viprosal B peamine toimeaine.

Välislingid

• 1. Rahvameditsiin Eestis 19. sajandi II poolel ja 20. sajandil