Uru-eu-vau-vau keel
See artikkel vajab toimetamist. |
Uru-eu-vau-vau keel on keel tupii keelkonnast. Keelel on mitu nimetust: Eru-Eu-Wau-Wau, Jupaú, Kavahiva (Kagwahiva), Uru-Eu-Uau-Uau. Uru-eu-vau-vau keelt kõneldakse Brasiilias Rondônia osariigis Jaciparana, Cautario ja Jamari jõe ääres. [1] 2010. aasta andmetel rääkis uru-eu-vau-vau keelt 115 inimest.
Tupii keelkonda kuulub 66 keelt, kõnelejaid on 5 028 652 ning neid keeli räägitakse Boliivias, Brasiilias, Prantsuse Guajaanas, Paraguays ja Peruus.[2]
Keele struktuur muuda
Foneetika muuda
Keel kasutab Parintintini ortograafiat ja grammatikat.[3] Kasutusel on ladina kirjaviis.
g | palataliseeritud, kui eelneb i [gᶨ], palataliseerimata [g] |
gw | [gᵂ] |
ḡ | [ŋ] |
ḡw | [ŋᵂ] |
h | palataliseeritud, kui eelneb i [hᶨ], palataliseerimata [h] |
j | [j] või [dʒ] |
k | palataliseeritud, kui eelneb i [kᶨ], palataliseerimata [k] |
kw | [kᵂ] |
m | [m] |
mb | [ᵐb] |
n | [n] |
nd | [ᴺd] |
ng | [ᵑg] |
ngw | [ᵑgᵂ] |
nh | [ɲ] |
nj | [ᶮdʒ] |
p | [p] |
r | [ɾ] |
t | [t] |
v | [β] |
x | [tʃ] |
' | [tʃ] |
a | [a] |
e | kui eelneb i [e], mujal [ɛ] |
i | [i] |
o | [o], kui eelneb nasaalne huulhäälik või velaar, mujal [ɔ] |
u | [u] |
y | [ɨ] |
Kõik nasaalsed kaashäälikud (m, n, nh, ḡ, ḡw) esinevad nasaalsete täishäälikute vahel.
Kinnised ninahäälikud (mb, nd, nj, ng, ngw) esinevad pärast nasaalseid täishäälikuid ja enne suu täishäälikuid. mb ja nd esinevad ka sõna alguses.
Suusulghäälikud (j, g, gw) esinevad suutäishäälikute vahel ja alguses.
Järgnevad on foneemi variantide kogumikud: (m, mb), (n, nd), (j, nh, nj), (g, ng), (gw, ḡw, ngw).
Helitu täishäälik: A täht viimase suure A tähena näitab helitust, nt aerajykA.
Kaashäälikud sõna lõpus: Kavahiva keeles ei ole kaashäälikuga lõppevaid sõnu. Need võivad esineda ainult siis, kui tüvel on järelliide.
Grammatika muuda
Parintintini grammatikas on kaks peamist sõnavaralist osa: nimisõnad (substantiivid) ja tegusõnad (verbid).
- A. Substantiivid (liht-, liit- või ühendnimisõnad)
Lihtnimisõnad:
- akanitara 'müts'
apyja 'maja'
Liitnimisõnad:
- -ata-'yva 'tuletikud'
-ata-tiḡa suits'
Ühendnimisõnad:
-katu-ve'ea 'ilus asi'
-py-pora 'jäljed'
-kyti-hava 'käärid'
- B. Verbid
Lihtverbid:
- -apo 'tee'
Liitverbid:
- -y-'u 'joo'
- potuka-tuka 'pese [riideid]'
Ühendverbid:
- -ho-potar 'tahab minna'
Keelenäited muuda
- Pirahã akanitara Idahẽa oapoapo. Ida tegi Pirahã indiaanlaste mütsi
- Japo-rẽ ga hoi. Pärast selle tegemist ta läks
- Kia pe-hepia nhati'ḡwa imbotea. Sa näed seda, moskiitode loomingut
muuda
Uru-eu-vau-vau keeles pole eraldi sõnu: aeg, nädal, kuu ja aasta. Selle asemel on neil sõnad mingiks teatud perioodiks (vihmahooaeg, põud).[4]
Viited muuda
- ↑ Uru-Eu-Wau-Wau. Ethnologue.
- ↑ Summary by language family. Ethnologue.
- ↑ Kagwahiva Dictionary[alaline kõdulink]
- ↑ Amazon tribe has no language for time. Australian Geographic, 23. mai 2011.