Uno Järvela

eesti koorijuht ja muusikapedagoog

Uno-Johannes Järvela (kuni 15. juunini 1935 Uno-Johannes Jäer[1]; 20. juuni 1926 Tallinn23. jaanuar 2012 Tallinn[2]) oli eesti koorijuht ja muusikapedagoog.

Uno Järvela õppis Tallinna Konservatooriumis 1942. aastast viiulit, 1946. aastast muusikapedagoogikat ja 1947. aastast koorijuhtimist. Teises maailmasõjas osales Järvela soomepoisina ja Eesti Leegioni koosseisus[3].

1950. aastal küüditati ta koos perega Venemaale, kus töötas Vjatka linna kooride konsultandina. 1951. aastal naasis Eestisse ning lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi koorijuhtimise erialal Gustav Ernesaksa klassis. Hiljem täiendas end Moskva Suure Teatri, Leningradi, Kiievi, Odessa, Sverdlovski ja teiste ooperiteatrite kooride juures.[2]

1952–1956 töötas Järvela õppejõuna Kirovi muusikakoolis, 1956–1960 Tallinna Muusikakoolis ning 1960–1963 ja 1970–1994 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus oli 1988. aastast professor. 1957–1963 oli ta ühtlasi Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Meeskoori dirigent, 1963–1985 Estonia peakoormeister ja 1956–1975 Tombi-nimelise kultuuripalee poistekoori (1967. aastast Tallinna Poistekoori) dirigent.[2]

1965–1975 oli Uno Järvela üldlaulupidude poistekooride üldjuht, 1980–1990 üldlaulupeo üld- või aujuht. Samuti dirigeeris ta mitmel noortelaulupeol.[2]

Teatrites osales Järvela umbes 50 lavateose ja suurvormi lavastustes.[2]

Uno Järvela suri 23. jaanuaril 2012 Tallinnas ja ta maeti 9. juunil 2012 Metsakalmistule[4].

Tunnustus muuda

Mälestuse jäädvustamine muuda

2012. aastal asutas Gadobeim Järvela Gustav Ernesaksa fondi juurde Uno Järvela mälestuse jäädvustamiseks Uno Järvela stipendiumifondi, mis toetab lastekooride dirigente ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala üliõpilasi.[5]

Viited muuda