Uno Hermann
Uno Hermann (17. märts 1922 Tartu – 4. detsember 2005 Tartu) oli eesti geodeet ja koduloolane.
Ta sündis pottseppmeistri perekonnas. Õppis Tartu 4. algkoolis ja Tartu Poeglaste Gümnaasiumis, mille ta lõpetas 1943. aastal.
1943–1945 osales Saksa sõjaväe koosseisus Teises maailmasõjas. 10. mail 1945 langes ta Praha lähedal sõjavangi ja 1945–1946 oli sõjavangis Vene NFSV-s Vorkutas ja 1946–1949 Narvas ehituspataljonis.
Ta töötas aastatel 1949–1970 insener-geodeedina Tartu linna TSN täitevkomitee ehituse ja arhitektuuri osakonnas ja aastatel 1970–1990 geodeedina Eesti Ehitusmälestiste Tartu osakonnas.
Looming muuda
Uno Hermann on uurinud muistiseid ja kultuurimälestisi, on koostanud uurimusi ja ülevaateid nii linnuste, mõisate kui ka Tartu linna keskaegse topograafia kohta. Mõõdistas ja fotografeeris Eesti kirikuid, linnuseid, mõisaid ja linnamägesid ning koostas või kogus plaane ja kaarte erinevatest paikadest Eestis ja maailmas. Uuris põhjalikult Tartu varasemat arhitektuuri.
Tema sulest on ilmunud artikleid ajakirjades „Eesti Loodus“; „Ehitus ja Arhitektuur“ ning ajalehtedes. Ta pidas laialdast kirjavahetust ajaloolaste, kodu-uurijate, genealoogide ning kartograafidega nii Eestist kui ka välismaalt.
Kirjutisi muuda
- "Kuidas Virtsu sai poolsaareks". Virtsu. Algupärandː Eesti Loodus 1/ 1970
Viited muuda
Kirjandus muuda
- "Uno Hermann, insener-geodeet ja kodu-uurija 1878-2005". Eesti Rahvusarhiiv, RA EAA.5238
- Ene Puusemp. "Piiskopiajal ümbritsesid Tartut tiigid ja vesiveskid". Tartu Postimees, 26. august 2002
- Kalev Jaago. "Uno Hermann (1922-2005)". Rahvusarhiivi ajaveeb, 17. märts 2022