Ulukikahjustused
Ulukikahjustused on metsloomade tekitatud vigastused metsamajandusliku tähtsusega puuliikidele. Ulukite kahjustatavad metsamajandusliku tähtsusega puuliigid on haab, mänd, kuusk ja saar.[1]
Peamised kahjustajad metsas muuda
Enamik kahjustavaid ulukeid on mäletsejalised, tavaliselt hirvlased: põder, metskits, punahirv.[2] Lisaks hirvlastele kobras, metssiga, jänes, hiired.[3]
Tekitatud kahjustused muuda
Metsas valivad hirvlased toidu puuliigi, metsa vanuse, ilma ja lume sügavuse põhjal.[2]
Hirvlaste toitumisel puule tekitatavad vigastused on nelja liiki: okste kärpimine või okaste ja lehtede söömine, ladvavõrse kärpimine ja koore vigastamine. Lisaks võib põder murda ladva või tüve.[1]
Ulukikahjuhjustuste vähendamise meetodid muuda
Peamised meetodid ulukite põhjustatud kahjude vähendamiseks:
- Repellentide kasutamine
- Tüvekaitsete, ladvakaitsete kasutamine
- Metsakultuuride tarastamine
- Ulukite arvukuse piiramine
- Metsakasvatuslikud meetodid[4]
Paremate tulemuste saavutamiseks tuleks kasutada erinevaid metsamajandamisvõtteid (kultuuride tiheduse suurendamine) koos erinevate ulukitõrjevahenditega[4]
Repellendid muuda
Repellendid on ained, mis lõhna või maitse tõttu mõjuvad ulukitele peletavalt. Eri repellentidel on erinevaid toimemehhanisme.[1] Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid.
- Repellent Trico on looduslik taimekaitsevahend, kus toimeaineks on lõhna andev lambarasv. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüve.[5]
- Repellent Cervacol on sinakashall pasta, mille kaitsev toime põhineb kolmel komponendil: värvus, maitse ja mehaaniline karedus. Noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest.[5]
- Repellent Plantskydd on valmistatud taimsetest õlidest ja verejahust. Preparaadi spetsiifiline verelõhn hoiab eemale hirved, põdrad, kitsed ja jänesed. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüve.[5]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Laks, Sander (2. juuni 2014). "Ulukikahjustuste vähendamise võimalusi" (PDF). dspace.emu.ee. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 Felton, Annika M,; Hedwall, Per-Ola; Felton, Adam; Widemo, Fredrik; Wallgren, Märtha; Holmström, Emma; Löfmarck, Erik; Malmsten, Jonas; Wam, Hilde Karine (1. juuni 2022). "Forage availability, supplementary feed and ungulate density: Associations with ungulate damage in pine production forests". sciencedirect.com. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link) - ↑ "Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused" (PDF). eramets.ee. Aprill 2014. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
- ↑ 4,0 4,1 Burņeviča, Natālija; Ozoliņš, Jānis; Gaitnieks, Tālis (30. september 2022). "Vertebrate herbivore browsing and impact on forest production". sciencedirect.com. Vaadatud 8. jaanuaril 2023.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Käes on aeg ennetada ulukikahjustusi". metsauhistu.ee. 1. oktoober 2019. Vaadatud 17. jaanuaril 2023.