See artikkel räägib rändrahnust Harjumaal; Põlva kihelkonna Varbuse küla kivist vaata artiklit Varbuse Ukukivi; Neeruti kivi kohta vaata artiklit Neeruti Ukukivi; ohvrikivi kohta vaata Ukukivi (ohvrikivi).

Ukukivi (ka: Lossikivi, Neitsikivi, Lindakivi, Ruila Lossikivi, Ruila Ukukivi, Kalevipoja Põllekivi) on rabakivist hiidrahn Harju maakonna Saue valla ja Hageri kihelkonna Muusika külas.[1]

Kivi mõõtmed on järgmised: pikkus 12,6 m, laius 10,0 m; kõrgus 5,7 m, ümbermõõt maapinnal 35,1 m, maksimaalne ümbermõõt 35,2 m, maapealse osa maht on 236 m3.[2] Rahnu kolm külge on peaaegu vertikaalsed (82–85°), põhjakülg aga tipust kuni peaaegu maapinnani kallak. Rahn on osalt maa sees. Kallaku külje ülaosas harja lähedal on kivisse raiutud ohvrilohk läbimõõduga 40 cm ja sügavusega 15 cm. Kui see vihmaga vett täis saab, voolab sealt ojake mööda kivi külge alla. Oja vooluteele on tekkinud nõgu. Rahnu külgedel nähtub mitmes kohas pragusid. Idakülje ülaserval on väike astang, kuhu on raiutud mõned astmed, et saada kergemini kivi otsa.[2]

Ukukivi on ohvrikivina olnud väga laialt tuntud. Kivi peal olevat suurt lohku on suulises pärimuses peetud vanatondi pajaasemeks, kes olevat kivil lambaid keetnud.[3] Kivi otsas olevat eestlased hukanud sõja ajal surmamõistetud vaenlasi.[2]

Kohamuistendi järgi oli esimest korda linnaminejatel kombeks õnne saamiseks selle kivi otsas ennast kolm korda ringi pöörata:

Selle kiviga on seotud ebausk, mille järgi kõik esmakordselt linnaminejad peavad hobuse teele seisma jätma ja minema kivi otsa ja pöörama ennast kolm korda ümber, et linnas hästi läheks. (ERA II 225, 193 (25) < Rapla khk, Kuusiku mõis – Rudolf Silmann < Jüri Baumann, 73 a (1939).[4]

Rahn on alates 1937. aastast üksikobjektina looduskaitse all.[5]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. [1] "Ukukivi" Maaameti Kaardiserveri kaardil
  2. 2,0 2,1 2,2 "Ukukivi". EELIS Infoleht. Vaadatud 27.12.2022.
  3. EKRK I 16, 166 (5) < Hageri khk, Kernu v, Ruila k – A. Rõõm, L. Hainsalu (1957). Teade avaldatud raamatus: Pühad kivid Eestimaal. Koostanud Mall Hiiemäe. Tallinn: Tammerraamat, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv 2011, lk 38.
  4. Pühad kivid Eestimaal. Koostanud Mall Hiiemäe. Tallinn: Tammerraamat, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv 2011, lk 37.
  5. "Ukukivi". Keskkonnaportaal. Vaadatud 28.12.2022.

Välislingid muuda