Tyndareos (kreeka Τυνδάρεως) oli müütiline Sparta kuningas, Oibalose ja Gorgophone poeg. Tal olid vanemad poolvennad Leukippos ja Aphareus (ema oli ühine) ning nooremad vennad Hippokoon ja Ikarios.

Pärast isa surma päris Tyndareos Sparta kuninga tiitli, kuid Hippokoon kukutas ta võimult. Herakles tappis Hippokooni ja tema pojad ning aitas Tyndareose troonile tagasi.

Tyndareos abiellus Ledaga. Zeus võrgutas Leda, tulles tema juurde luigena, ning Leda sünnitas Zeusile poja Polydeukese ja tütre Helena, maailma kõige ilusama naise. Mõne legendi järgi olevat Leda munenud kaks muna, millest olevat koorunud lapsed. Tyndareosega sai Leda poja Kastori ja tütre Klytaimnestra.

Kui saabus aeg tütred mehele panna, tuli kohale kosilasi üle kogu maa, ja nad kõik tõid hulgaliselt kinke. Kosilaste seas olid näiteks Aias, Idomeneus, Menestheus, Odysseus ja Patroklos. Tyndareos hakkas kartma, et paljud neist võivad vihastada, kui nad Helenat endale naiseks ei saa. Odysseus andis talle nõu tingimusel, et Tyndareos aitab Odysseusel kosida oma venna Ikariose tütart Penelopet, ja Tyndareos nõustuski. Odysseus soovitas Tyndareosele võtta kõigilt peigmeestelt pidulik tõotus võidelda Helena tulevase abikaasa poolel, saagu selleks kes tahes, kui tollele peaks keegi abiellumise pärast kallale kippuma. Kõik kosilased lootsid Helenat endale saada ja tõotasid. Siis andis Tyndareos Helena naiseks Mükeene kuningapojale Menelaosele ja Klytaimnestra tolle vennale Agamemnonile. Veider on see, et Menelaos ei tulnud isiklikult kohalegi, vaid teda esindas Agamemnon. Odysseus aga kosiski Penelope.

Kuna Tyndareose pojad Kastor ja Polydeukes ei elanud maa peal kaua, jättis Tyndareos Sparta trooni oma väimehele Menelaosele. "Iliase" III laulus kirjeldatakse, kuidas Helena otsib Trooja sõja 10. aastal oma vendi pilguga kreeklaste leerist ja on imestunud, et ei näe neid.[1]

Kui Trooja prints Paris Helena Troojasse viis, tuletas Menelaos kõigile oma tollast vannet meelde ja kogu Kreeka ühines sõjaks troojalastega. Niimoodi algaski Trooja sõda.

Euripidese "Oresteses" on Tyndareos veel pärast Trooja sõda elus ja tahab oma tütrepoega Orestest surma mõista, kuna see tappis oma ema Klytaimnestra, kuid teistel andmetel suri Tyndareos juba enne Trooja sõda.

Viited muuda

  1. Homeros, Ilias 3.236–244