Tuletael
Tuletael (Fomes fomentarius) on seeneliik.
| Tuletael | |
|---|---|
 Tuletael Fomes fomentarius | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
| Alamhõimkond |
Agaricomycotina |
| Klass |
Agaricomycetes |
| Alamklass |
Incertae sedis |
| Selts |
Torikulaadsed Polyporales |
| Sugukond |
Torikulised Polyporaceae |
| Perekond |
Tuletael Fomes |
| Liik |
Tuletael |
| Binaarne nimetus | |
|
Fomes fomentarius (L.), Fr. 1849 | |
Tuletaela viljakeha on hästiarenenud kübaraga, mitmeaastane, pruuni seenelihaga, kõva. Ülapinda katab tihe kõva koorik, mille pind on kasvuvöönditega, kasvaval viljakehal määrdunudvalge või nahkpruun, vanalt tuhkhall. Alapind on tasane või veidi nõgus, purpurse varjundiga pruun. Pärast talve kuni kasvu jätkumiseni on torukeste pind hall.
Tuletaela ei maksa segi ajada tuletaelikuga (Phellinus igniarius) ja jänesevaabikuga (Ganoderma applanatum).
Eestis on tuletael kõikjal tavaline ja sageli arvukas lehtpuude püstistel ja lamavatel surnud tüvedel ja kändudel. Sagedamini esineb tuletael kaskedel ja leppadel, harvemini haaval, vahtral, tammel, pärnal jt lehtpuudel.
Tuletaela on kasutatud tule süütamiseks, selle järgi on seen ka omale nime saanud.[1]
Tuletael valiti ELUSi Eesti mükoloogiaühingu poolt 2018. aasta seeneks.
Kirjandus muuda
- Tuomo Niemelä, Torikseened Soomes ja Eestis, Tartu: Eesti Loodusfoto, 2008.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tuletael |
- Tuletael andmebaasis eElurikkus
- ↑ "2018. aasta seen - tuletael". looduskalender.ee. 13. jaanuar 2018. Vaadatud 14.08.2022.