Tula (Mehhiko)
Tula (nahua keeles Tōllan-Xīcocotitlan) on endine tolteekide riigi pealinn, mille varemed asuvad tänapäeva Mehhikos Hidalgo osariigis Tula de Allende vallas. Linn oli México oru ja Puebla-Tlaxcala oru poliitiline keskus 10.-12. sajandil Teotihuacáni languse ja Tenochtitlani tõusu vahel. Selle mõju ulatus arvatavasti tänapäeva Mehhiko piiridest kaugemale, El Salvadori ja Nicaragua aladeni. Selle peamiseks vaatamisväärsuseks on Quetzalcoatli püramiid (ka Tlahuizcalpantecuhtli püramiid), mille otsas on neli 4 meetri kõrgust basaldist tahutud tolteegi sõjamehi kujutavat sammast. Varemetelinna ümber on loodud Tula rahvuspark.
Arheoloogilised uuringud muuda
Esimese Tula varemete teadusliku kirjelduse koostas 1873. aastal Antonio García Cubas Mehhiko Geograafia- ja Ajalooühingust. Esimesed arheoloogilised kaevamised toimusid seal 1880. aastatel prantsuse arheoloogi Désiré Charnay juhtimisel.
Tula ja Chichén Itzá vahelised sidemed muuda
Üks kõige vastuolulisemaid teemasid tolteekide pealinna ajaloos on selle suhe maiade linna Chichén Itzága. Linnade sarnasused on tekitanud erinevaid hüpoteese nendevahelistest sidemete kohta, millest ükski pole pälvinud spetsialistide täielikku toetust. Esimene, kes juhtis tähelepanu sellele, et Tula ja Chichén Itzá peaväljakute asend on üsna sarnane, oli Désiré Charnay. Temalt pärineb ka praeguseks kõrvale heidetud hüpotees, et maiade Puuci linnad asutasid tolteegid. See sobis kokku müüdiga, mille järgi Quetzalcóatl aeti välja Tollani linnast, mille ta samastas Tulaga.
Vastupidine hüpotees väidab, et maiad tungisid läbi Altiplano enne Tula õitsengut. Linda Manzanilla ja Leonardo López Luján väidavad oma teoses "Atlas" (1999), et nonoalkid (üks koos tolteekide kuninga Ce Ácatl Topiltzin Quetzalcóatliga kuningriigi rajanud rahvastest) olid pärit Tabasco osariigi Mehhiko lahe rannikualalt, mis oli nii Kolumbuse-eelsel ajal kui on ka tänapäeval asustatud maia hõimudega. See tundub tõepärane, sest maiade mõjutatud rühmi on dokumenteeritud Kesk-Mehhikos hilisklassikalisel ajastul kohtades nagu Xochicalco (Valle de Morelos) ja Cacaxtla (Valle de Puebla-Tlaxcala), varase postklassikalise ajastu linnade mitmerahvuselisest rahvastikust rääkimata, kuigi maiade asualalt tulnud rühmade roll Tula õitseajal ei ole siiani spetsialistidele selge.