Püramiid

See artikkel räägib ehitiste tüübist; geomeetria mõiste kohta loe artiklist Püramiid (geomeetria), teiste tähenduste kohta artiklist Püramiid (täpsustus).

---

Püramiid (kreekakeelsest sõnast πυραμίς) on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Seega peab püramiidil olema vähemalt kolm kolmnurkset pinda (alusega kokku neli külge). Kõige levinum variant on nelinurkne püramiid ehk nelinurkse põhja ja nelja kolmnurkse küljega püramiid.

Kuupüramiid Teotihuacánis

Güímari püramiidid Tenerife saarel

Korea kindralile püstitatud hauapüramiid, mis tänapäeval jääb Jilini provintsi Hiinas

Püramiid on konstrueeritud nii, et raskem osa on maapinnale lähemal ja mida rohkem tipu poole, seda vähem on materjali kasutatud. Püramiidi kaalu selline jaotamine võimaldas vanadel tsivilisatsioonidel rajada stabiilseid monumentaalseid ehitisi.

Püramiide on ehitatud paljudes maailma paikades. Ruumalalt kõige suurem püramiid on Cholula suur püramiid Mehhikos Puebla osariigis. Aastatuhandeid olid püramiidid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punane püramiid Dahshuri nekropolis ja siis Cheopsi püramiid (ehk Giza suur püramiid), mõlemad Egiptuses. Cheopsi püramiid on ainus antiikaja seitsmest maailmaimest, mis on veel säilinud.

Cheopsi püramiid on ehitatud enamasti lubjakivist (mõnes sisemises kambris on kasutatud suuri punasest graniidist plokke) ja seda peetakse arhitektuuri meistriteoseks. See koosneb rohkem kui 2 miljonist plokist, mis kaaluvad 2,5–15 tonni. See on ehitatud nelinurkselt ning selle aluse küljepikkus on umbes 230 meetrit, kattes 13 aakrit (5,265 hektarit). Selle neli külge asetsevad täpselt ilmakaarte suunas ning selle kaldenurk on 52 kraadi. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 meetrit, sellest on tänapäeval alles vaid 137 meetrit, üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja mošeede ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid.

Indoneesia teadlaste väitel on maailma vanimaks inimkätega ehitatud püramiidiks Jaava saarel asuv Gunung Padang, mille vanimad osised arvatakse olevat rajatud vulkaanist välja pursanud laavast 25 tuhat kuni 14 tuhat aastat tagasi.

Luxor Las Vegas kasiinohotell

Eri materjalidest püramiide rajatakse tänapäevalgi. Üks tuntumaid on Louvre'i püramiid Pariisis Louvre'i kunstimuuseumi õues: 20,6 meetri kõrgune klaasehitis, milles paikneb muuseumi sissepääs. Ameerika arhitekti Ieoh Ming Pei projekteeritud rajatis valmis 1989. aastal.

Mesopotaamia

Mesopotaamlased ehitasid varaseimad püramiidehitised, mida nimetatakse tsikuraatideks. Muistsetel aegadel olid need eredalt kulla- või pronksikarva. Kuna need on ehitatud päikesekuivatatud mudatellistest, on neist vähe alles. Sumerid, babüloonlased, elamlased, akkadlased ja assüürlased ehitasid tsikuraadid kohalikele religioonidele. Iga tsikuraat oli osa keerulisest templikompleksist, mis hõlmas ka teisi ehitisi. Tsikuraatide eelkäijad olid tõstetud platvormid, mis pärinevad ‘Ubaydi ajajärgust, 6500–3800 aastat eKr. Tsikuraadid said alguse varase dünastilise ajastu lõpus. Hilisemad Mesopotaamia tsikuraadid pärinevad ajast 600 aastat eKr.

Tsikuraat oli lameda tipuga püramiidehitis. Päikesepõletatud tellised moodustasid tsikuraadi südamiku, välisküljel olid põletatud tellised. Voodrid olid enamasti eri värvi ja neil võis olla astroloogiline tähendus. Kuningad lasid mõnikord neile värvilistele tellistele oma nime graveerida. Astanguid oli kaks kuni seitse. Arvatakse, et tsikuraatide tipus olid pühad esemed. Aga selle kohta ei ole arheoloogilisi tõendeid, ainsad kirjalikud tõendid on Herodotoselt.

Mesopotaamia tsikuraat ei olnud mõeldud avalikele jumalateenistustele ega tseremooniatele. Usuti, et need on jumalate eluasemed, ja igal linnal oli oma patroon-jumal. Ainult preestrid võisid käia tsikuraadis või selle ruumides allosas ning nemad olid seatud jumalate eest hoolitsema ja nende vajadusi rahuldama. Preestrid olid sumerite ühiskonna väga mõjuvõimsad liikmed.

Egiptus

Egiptuse püramiidid Gizas

Kõige tuntumad püramiidid on Egiptuse püramiidid – suured ehitised, mis koosnevad tellistest või kividest, osa püramiide kuulub maailma kõige suuremate ehitiste hulka. Muistsed egiptlased ehitasid püramiide aastatel 2700–1700 eKr. Peaaegu kõikidel püramiididel oli lihvitud, peegelduv, valgest lubjakivist pind, mis jättis kaugusest vaadates läikiva mulje. Nurgakivi oli tavaliselt tehtud kõvemast kivimist, näiteks graniidist või basaldist, mis oli omakorda kaetud kulla või hõbedaga, mis tähendas, et pind oli väga peegeldav.

Esimese püramiidi püstitasid 3. dünastia ajal vaarao Džoser ja tema arhitekt Imhotep. Tegu oli astmikpüramiidiga, mis koosnes kuuest laotud mastabast. Kõige suuremad Egiptuse püramiidid on Giza püramiidid. Egiptuse päikesejumala Ra kohta öeldakse, et ta on end loonud püramiidikujulisest maalõhest ning seejärel loonud kõik ülejäänud jumalad, samuti peetakse teda kõikide vaaraode isaks.

Püramiidide ajastu jõudis tippu Giza püramiidide ehitamisega 2565–2150 aastat eKr. Giza püramiidide kompleks koosneb kolmest püramiidist: Cheopsi, Hafra ja Menkaura püramiidist. Pindalalt hõlmavad Giza püramiidid 52 600 ruutmeetrit. Vana-Egiptuse püramiidid olid enamasti ehitatud Niiluse jõe läänekaldale, et jumaliku vaarao hing saaks ühineda päikesega. Kuigi püramiide seostatakse Egiptusega, leidub ka Sudaanis 220 püramiidi. Giza püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. See on neist ainus, mis on tänini säilinud.

Enamik püramiide asub Kairo lähedal, ainult üks püramiid paikneb Kairost lõuna pool, Abydose templi kompleksis. Abydoses asuv püramiid ehitati vaarao Ahmose soovil, kes asutas 18. dünastia Uues Kuningriigis. Ahmos oli viimane kuningas, kes ehitas püramiidi, hilisemad kuningad peitsid enda hauad mägedesse. Üks tuntumaid on Kuningate org, mida valvati ööl kui ka päeval. Arheoloogid on leidnud vaid ühe puutumatuna püsinud haua, Tutanhamoni oma. Medinet Habusse või Deir el-Medinasse ehitasid väiksemaid püramiide üksikisikud. Lisaks ehitasid väiksemaid püramiide nuubialased, kes valitsesid Egiptust hilisel ajal, aga nende püramiidide kaldenurk oli järsem.

Vaata ka

• Aidu püramiid

Välislingid

• Sudaanist leiti 35 iidset püramiidi, www.forte.ee, 7. veebruar 2013