Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib ehitiste tüübist; geomeetria mõiste kohta loe artiklist Püramiid (geomeetria), teiste tähenduste kohta artiklist Püramiid (täpsustus).

Püramiid (kreeka sõnast πυραμίς) on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Seega peab püramiidil olema vähemalt kolm kolmnurkset pinda (alusega kokku neli külge). Kõige levinum variant on nelinurkne püramiid nelinurkse põhja ja nelja kolmnurkse küljega püramiid.

Püramiid on disainitud nii, et raskem osa on maapinnale lähemal ja mida rohkem tipu poole, seda vähem on kasutatud materjali. Püramiidi kaal jaotati nii, et see võimaldas iidsetel tsivilisatsioonidel ehitada stabiilseid monumentaalseid struktuure. On tõestatud, et vanaaegsed püramiidid Egiptusest Kesk-Ameerikani on ehitatud kuivast kivist, mis eeldab minimaalset inimeste tööd.

Püramiide on ehitatud tsivilisatsioonide poolt paljudes maailma paikades. Ruumalalt kõige suurem püramiid on Cholula suur püramiid Mehhikos Puebla osariigis. Aastatuhandeid olid püramiidid maailma suurimad ehitised: kõigepealt Punane Püramiid Dashuri Nekropolis ja siis Cheopsi püramiid (ehk Giza suur püramiid), mõlemad Egiptuses; Cheopsi püramiid on ainus vanaaja seitsmest maailmaimest, mis veel alles on.

Cheopsi püramiid on ehitatud enamjaolt lubjakivist (koos suurte punaste graniidiplokkidega, mida on kasutatud mõned sisemises kambris), ja seda peetakse arhitektuuri meistriteoseks. See koosneb rohkem kui 2 miljonist plokist, mis kaaluvad 2,5–15 tonni. See on ehitatud nelinurkselt ning selle aluse küljepikkus on umbes 230 meetrit, kattes 13 aakrit (5,265 hektarit). Selle neli külge asetsevad täpselt ilmakaarte suunas ning selle nurk on 52 kraadi. Püramiidi algne kõrgus oli 146,5 m, millest on tänapäeval alles vaid 137 m, üheksameetrine vahe tuleneb lihvitud katteplaatide ja ehituskivide kasutamisest Kairo majade ja mošeede ehitamiseks. Siiski on see endiselt kõrgeim püramiid.

Eri materjalidest püramiide rajatakse tänapäevalgi. Üks tuntumaid on Louvre'i püramiid Pariisis Louvre'i kunstimuuseumi õues: 20,6 meetri kõrgune klaasehitis, milles paikneb muuseumi sissepääs. Ameerika arhitekti Ieoh Ming Pei projekteeritud rajatis valmis 1989. aastal.

Sisukord

MesopotaamiaRedigeeri

Mesopotaamlased ehitasid varaseimad püramiidstruktuurid, mida nimetatakse tsikuraatideks. Iidsetel aegadel olid need eredalt värvitud kullast/pronksist. Kuna need on ehitatud päikesekuivatatud mudatellistest, jääb neist vähe alles. Tsikuraadid olid ehitatud sumerlaste, babüloonlaste, elamiitide, Akaadianite ja assüürlaste kohalike religioonide poolt. Iga tsikuraat oli osa keerulisest templist, mis hõlmas ka teisi ehitisi. Tsikuraatide eelkäijad olid tõstetud platvormid, mis pärinevad Ubaidi perioodist, neli miljonit aastat eKr. Varasemad tsikuraadid said alguse varase dünastilise ajastu lõpus. Hilisemad Mesopotaamia tsikuraadid pärinevad 600 aastat eKr.

Tsikuraat oli lameda tipuga püramiidstruktuur. Päikesepõletatud tellised moodustasid tsikuraadi südamiku välisküljel olevate põletatud tellistega. Voodrid olid enamasti eri värvi ja neil võib olla astroloogiline tähtsus. Kuningad lasid mõnikord oma nimed graveerida neile värvitud tellistele. Tasemeid oli kaks kuni seitse. Eeldatakse, et nende tipus olid pühad esemed. Aga selle kohta ei ole arheoloogilisi tõendeid, ainsad kirjapandud tõendid on Herodotoselt.

Mesopotaamia tsikuraat ei olnud mõeldud avalikele jumalateenistustele ega tseremooniatele. Usuti, et need on jumalate eluasemed ja igal linnal oli oma patroon jumal. Ainult preestrid võisid käia tsikuraadis või selle ruumides allosas ning see oli nende kohustus hoolitseda jumalate eest ja nende vajaduste rahuldamine. Preestrid olid Sumeeria ühiskonnas väga mõjuvõimsad liikmed.

EgiptusRedigeeri

Kõige tuntumad püramiidid on Egiptuse püramiidid – suured ehitised, mis koosnevad tellistest või kividest, osa püramiide kuuluvad maailma kõige suuremate ehitiste hulka. Iidsed Egiptlased ehitasid püramiide aastatel 2700–1700 eKr. Peaaegu kõikidel püramiididel oli lihvitud, peegelduv valgest lubjakivist pind, mis jättis kaugusest vaadates mulje, et püramiidid läigivad. Nurgakivi oli tavaliselt tehtud kõvemast kivimist nagu näiteks graniidist või basaldist, mis oli omakorda kaetud kulla või hõbedaga, mis tähendas, et pind oli väga peegeldav.

Esimene püramiid püstitati Kolmanda Dünastia ajal vaarao Djoseri ja tema arhitekti Imhotepi poolt. Tegu oli astmikpüramiidiga, mis koosnes kuuest laotud mastabast. Kõige suuremad Egiptuse püramiidid on Giza püramiidid. Egiptuse päikesejumal Ra kohta öeldakse, et ta on end loonud püramiidikujulisest maalõhest ning seejärel lõi ta kõik ülejäänud jumalad, samuti peetakse teda kõikide vaaraode isaks.

Püramiidide ajastu jõudis tippu Giza püramiidide ehitusega 2565–2150 eKr. Giza püramiidide kompleks koosneb kolmest püramiidist: Cheopsist, Hafre'ist ja Menkaurest. Pindalalt hõlmavad Giza püramiidid 52 600 ruutmeetrit. Iidsed Egiptuse püramiidid olid enamasti ehitatud Niiluse jõe lääne kaldale, et jumaliku vaarao hing saaks ühilduda päikesega. Kuigi püramiidide seostatakse Egiptusega, siis Sudaanis leidub 220 püsivat püramiidi. Giza püramiidid kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka. See on ainus maailmaime, mis on siiani säilinud.

Enamik püramiide asuvad Kairo lähedal, ainult üks kuninglik püramiid paikneb Kairost lõuna pool, Abydose templi kompleksis. Abydoses asuv püramiid ehitati vaarao Ahmose soovil, kes asutas 18. dünastia Uues Kuningriigis. Ahmos oli viimane kuningas, kes ehitas kuningliku püramiidi, hilisemad kuningad peitsid enda hauad mägedesse, üks tuntumaid on Kuningateorg, mida valvati ööl kui ka päeval. Arheoloogid on leidnud vaid ühe puutumatuna püsinud haua, Tutanhamoni haud. Medina Habusse või Deir el-medinasse ehitasid väiksemaid püramiide üksikisikud. Lisaks ehitasid väiksemaid püramiide Nublased, kes valitsesid Egiptust hilisel perioodil, kuigi nende püramiidide ääred olid järsemad.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri