Ava peamenüü
Tramm KT4 nr 239

Läti suuruselt kolmandas linnas Liepājas on üksainus trammiliin. See on 15,4 km pikk, kummaski suunas on 17 peatust ja keskmiselt kulub selle ühest otsast teise sõitmiseks 25 minutit. Kitsarööpmelise tee rööpmelaius on 1000 mm.

2009. aasta seisuga on trammiliiklust korraldaval ettevõttel SIA Liepājas tramvajs 16 Tatra KT4 tüüpi trammivagunit, millest korraga on liinil seitse (pühapäeviti kuus). Aastal 2014 kasutas trammi keskmiselt 10 186 inimest päevas.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

 
Vagun nr 12 Peldu ielal

Aastate jooksul on Liepāja trammiliinide võrk oluliselt muutunud. Siinne ülevaade keskendub peamiselt veeremile, liinivõrgu muudatustest on toodud vaid paar olulisemat, mille toimumise aja kohta on olemas kindlad andmed. Mõninga ülevaate varasematest liinidest annab kaart ingliskeelses artiklis Liepājas tramvajs.

Esimesed 40 aastatRedigeeri

1899

26. septembril avati Baltimaade esimene elektritrammiliin. Esimesed üheksa kasutusel olnud vagunit (nr 1–9) valmistas firma Herbrandt (Köln, Saksamaa).

1903

Firmalt Herbrandt telliti kuus uut vagunit, mis said numbriks 10–16.

1907

Osteti kaks uut vagunit, mis said numbriks 17 ja 18.

1914

Osteti veel üks vagun (nr 19).

II maailmasõja aastadRedigeeri

1941

18. märtsil sai Anna Cekuse esimeseks naiskonduktoriks.

Juuni lõpus katkestati trammiliiklus pommitamise tõttu.

Juuli keskel trammiliiklus taastati, kuid Peldu iela liinilõiku enam ei avatud ja ülesvõetud rööpaid kasutati teiste kohtade remontimiseks.

1944

Saksa okupatsioonivõimude käsul demonteeriti vasest kontaktliin, mistõttu trammiliiklus seiskus.

1945

7. novembril trammiliiklus taastati.

Nõukogude perioodRedigeeri

Võeti kasutusele kolmekohaline vagunite numeratsioon (olemasolevate numbrite ette lisati 1). Kasutusse jäid varem ostetud vagunid, millest osa ehitati ümber.

1949–1956

Kohapeal ehitati mõned trammid Kaliningradist saadud osadest.

1950

Alustati kesklinna suhkruvabrikuga ühendava liini ehitamist, mis sai numbriks 3. Kuna liin ei tasunud end ära, suleti see juba 1953. aastal.

1957–1958

Liepājasse saabus 8 trammi Gotha T57 koos 8 järelvaguniga B57 (mootorvagunid said numbrid 125–132, järelvagunid 15–22).[1]

1959–1960

Liepājasse saabus 13 trammi Gotha T59E koos 3 järelvaguniga B59 (mootorvagunid said numbrid 133–145, järelvagunid 23–25).[1]

1961

Loobuti sarvekujuliste vooluvõtturite kasutamisest. Kontaktvõrk ehitati ümber ja vooluvõtturid vahetati välja ühe päevaga ning juba järgmisel läksid liinile pantograafiga trammid.

1962–1964

Liepājasse saabus 8 trammi Gotha T2-62 koos 7 järelvaguniga B2-62 (mootorvagunid said numbrid 146–153, järelvagunid 26–32).[1]

1972

23. juunil avati Līvas laukumsist mööda Klaipedas ielat kuni keskkalmistuni kulgev liinilõik. Liinid nr 1 ja 2 pikendati uue lõpp-peatuseni. Nii tekkis praegu ainus marsruut "Liepājas Metalurgs"–Centrālkapi. Seoses sellega jäi veeremit liiga väheks ja 6. oktoobril suleti liiklus 4. liinil, mis hõlmas ka kõige esimest, 1899. aastal avatud lõiku.

1976–1979

Liepājasse saabus 15 trammi Tatra T4, mis said numbrid 201–215.[2]

1983–1988

Liepājasse saabus 22 trammi Tatra KT4, mis said numbrid 216–235, 200, 221 (numbrit kasutati kaks korda).[3]

Läti taasiseseisvumise järgsed aastadRedigeeri

 
Tramm KT4 nr 234 lõpp-peatuses Centrālkapi
 
Uus lõpp-peatus Mirdzas Ķempes iela

2000–2005

Osteti kasutatud tramme KT4 (modifikatsioon KT4D) endise Ida-Saksamaa linnadest: kolm Cottbusist (nr 236–238), üks Gerast (nr 239) ja kaheksa Erfurdist (nr 240–247), kokku 12 trammi.

2007

Käivitati SMS-pileti teenus.

2009

3. septembril põles kesklinnas maha tramm KT4 nr 242. Keegi kannatada ei saanud, trammijuht toimetati šokiseisundis haiglasse. Arvatav põhjus oli lühiühendus.[4]

2013

Alates 2007. aastast kavandati liinivõrgu laiendamist lõuna suunas mikrorajoonini Ezerkrasts 2. 2008. aastal kinnitati lahendus, mille kohaselt kulgeb pikendus mööda Tukuma, Ventas ja M. Ķempes ielat.[5] Ehitustöid alustati aastal 2012 ja uus liinilõik avati 29. mail 2013.[6]

Uue lõigu pikkus on 1662 m ja see hargneb olemasoleva liini küljest, kusjuures senine lõpp-peatus säilitati.[7]

TänapäevRedigeeri

Depoosid on üks, see asub peatuste Stacija ja 5. vidusskola vahel.

Rööbastee seisund on halb. Kuna aga suurem osa teest on muust liiklusest eraldatud, on Liepāja trammi keskmine kiirus Läti suurim – 17,25 km/h.

Kasutusse on jäänud ainult KT4 tüüpi trammid – osad uutena ostetutest (modifikatsioon KT4SU) ja hiljem Saksamaalt kasutatuna ostetud vagunid (modifikatsioon KT4D).

PeatusedRedigeeri

Peatused on toodud suunal Brīvības iela– Mirdzas Ķempes iela:[8]

  • Brīvības iela
  • Metalurgs
  • Dzelzcelnieku iela
  • Stacija ('Jaam')
  • 5. vidusskola ('5. keskkool')
  • Esperanto iela
  • Koncertzāle
  • Kurzeme
  • Pētertirgus
  • Jūrmalas iela (tagasisuunal: 12. vidusskola ('12. keskkool'))
  • Līvas laukums
  • Kandavas iela (tagasisuunal: Ventas iela)
  • Tukuma iela
  • Vaiņodes iela
  • Ganību iela
  • Cieceres iela
  • Mirdzas Ķempes iela

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri