Tauno Vahter (muusik)

Tauno Vahter (2. oktoober 1946 Tallinn – 24. detsember 2018 Tallinn) oli eesti muusik ja muusikapedagoog.

Tauno Vahter

Haridus

Tauno Vahter on õppinud Tallinna 27. algkoolis. Selle kõrvalt õppis ta Nõmme Muusikakoolis klaverimängu. Seejärel õppis ta Tallinna 39. Keskkoolis, kus muusikaõpetaja Koit Kirber tema muusikaandele kohe rakendust leidis. Ansamblis hakkas Vahter mängima trumme. Koit Kirberi lavastatud ooperis „Tsaar Saltaan“ sai Tauno Vahter koos Raivo Trassiga peaosa. Tauno Vahter oli peaosas ka siis, kui seda ooperit etendati Estonia teatris. 1969. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikapedagoogika erialal.

Töö

Pärast Pedagoogilise Instituudi lõpetamist suunati Tauno Vahter Järvakandi Keskkooli muusikaõpetajaks. Seal hakkas ta juhendama ansamblit Welled, millest sai tuule tiibadesse mitu muusikut, näiteks Ardo Juhkov ja Riho Sibul. 1970. aastast oli ta poolteist aastat sõjaväes, kus muusikaline tegevus jätkus orkestris mängides. Koos saatusekaaslaste Ivo Linna ja Gunnar Grapsiga lauldi ka paljudel tantsupidudel ja kontsertidel.

Aastatel 1973–1991 laulis Tauno Vahter RAM-is (II tenorit) ja kvartetis RAM-4 baritoni. Samal ajal huvitus Tauno üha enam poksimisest, millega oli algust teinud juba keskkooli ajal. Poksis sai ta I järgu, tegutses ka poksitreenerina.

1970. aastatel laulis ta ansamblis Collage (baritoni). Selle ansambli plaat "Käokiri" tunnistati üheks paremaks Eestis välja antud heliplaadiks.

1980. aastatel laulis trios koos Uno Loobi ja Ülle Tomingaga. Veel laulis ta Ants Söödi juhitavas Tallinna Üliõpilassegakooris, ansamblites ja solistina. Laulis ja mängis ka trumme mitmes Tallinna restoranis.

Aastatel 1992–1993 oli ta Kõmsi kooli direktor. 1990. aastatel töötas ka Päästeametis päästjana.

Isiklikku

Tema isa oli muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog Artur Vahter, vend Kuulo Vahter on kunstnik. Tema poeg on Reivo Vahter (1975).

Kirjandus

• Eesti muusika biograafiline leksikon. 2. köide: N–Y. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008, lk. 486–487.