Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad

Taskuhäälingut seostatakse eelkõige raadioga ning taskuhäälingu põhikasutusalaks on kujunenud võimalus tellida oma arvutisse või nutiseadmesse teatud raadiosaateid. Ometi on küllalt lühikese ajaga jõudnud taskuhääling levida veel muudelegi elualadele, millest raadio on vaid üks osa. Järgnevalt ongi vaatluse alla võetud mõned taskuhäälingu võimalikud kasutusvaldkonnad.

HaridusRedigeeri

Üks levinumaid taskuhäälingu kasutamise valdkondi audioringhäälingu kõrval on tõenäoliselt haridus. Kuigi Eestis see veel kuigi laialdast kõlapinda leidnud ei ole, kasutab muu maailm järjest enam taskuhäälingut erinevates haridusvaldkondades. Ühe näitena saaks siin tuua m-õppe, mida tasapisi ka Eestis arendatakse. Mart Laanpere [1] kirjeldab m-õpet kui mobiilsete seadmete rakendamist õppetöös. Niisugusteks seadmeteks võivad olla näiteks pihuarvuti, GPS-seade, nutitelefon, internetitahvel või MP3-mängija. Lisaks õpilastele luuakse taskuhäälingusaateid eraldi ka õpetajatele, näiteks interaktiivse tahvli kasutamise jaoks [2]. Samuti koostatakse taskuhäälingusaateid muude elualade esindajatele, näiteks meditsiinitöötajatele, õppematerjalidena.

AudiogiididRedigeeri

Taskuhääling on maailmas levinud audioringkäikude näol ka muuseumidesse (musecast) ja linnade audiogiididesse. Musecasti kasutavad näiteks The Grace Museum Texases[3], USAs ja Chicago Kunstiinstituut [4] USA-s. Audissey Guides[5] pakub jällegi tasuta audioringkäike erinevates USA linnades ja eksootilisemate huvidega reisija võib Soundtreki[6] abil teha taskuhäälinguringkäigu Tais. Samamoodi kasutavad mõned ülikoolid audioringkäike oma õppeasutuse tutvustamiseks. Niisugust võimalust kasutab näiteks Berkeley Ülikool[7] ja Lõuna-Carolina Ülikool USAs[8].

PublikatsioonidRedigeeri

Lisaks raadiosaadetele on erinevatest raamatukogudest[9] ja kirjastustest võimalik taskuhäälinguna audioraamatud tellida. Audioversioone annavad oma leheuudistest välja ka mõned ajalehed, näiteks Hongkongi South China Morning Post[10]. Mitmed uudistefirmad aga kasutavad lisaks audiole taskuhäälingut ka teksti edastamiseks. Andy Bowers[11] ajakirjast Slate nimetab sellist taskuhäälingut textcastinguks ning edastab taskuhäälingu saadetena ajakirja täistekste, mida on võimalik iPodis lugeda. Taskuhääling pakub head võimalust ka teavitada inimesi erinevatest konverentsidest ja kokkusaamistest, pakkudes igapäevast tagasisidet.

PoliitikaRedigeeri

Loomulikult ei jäta ka poliitikud kasutamata niisugust võimalust oma ideede levitamiseks. USA põhilistel parteidel ja mitmetel poliitikutel on olemas oma taskuhääling. Eestis on see alternatiivmeedia valdkond seni päädinud erinevate blogidega (nt Edgar Savisaare blogi[12]) ja mõnel juhul videotega Youtubes (nt kasutab seda president Toomas Hendrik Ilves[13]).

ReligioonRedigeeri

Taskuhäälingut kasutatakse ka religioossetel eesmärkidel. Megan Tench[14] kirjeldab oma artiklis „From pulpit to iPod“, kuidas Godcastinguks nimetatud taskuhäälingut kasutavad teenistuste ja sõnumite regulaarseks levitamiseks erinevad kirikud ja pastorid. Veebilehekülg Disciples with Microphones[15] pakub näiteks katoliiklikke taskuhäälingu saateid. Eestiski salvestavad mitmed kirikud oma jutlusi ning mõned neist on koostanud korraliku audioarhiivi oma koduleheküljel. Näiteks on Valguse Tee vabakogudusel avalik audioarhiiv alates 2005. aastast[16]. Sealt taskuhäälinguni oleks vaid väike samm.

Muud valdkonnadRedigeeri

Taskuhäälingut kasutab samuti tervisevaldkond, näiteks pakutakse selle kaudu isegi rehabilitatsiooniprogramme alkohoolikutele[17] ja erinevaid fitnessiprogramme, nagu jooga taskuhääling[18]. Taskuhäälingu vahendusel on võimalik teha ülekandeid isegi kosmosest, nagu tõestas 2005. aastal Steve Robinson[19]. Taskuhääling on väga levinud meelelahutusäris ning taskuhäälingusaateid tehakse eraldi mitmetele huvirühmadele, sest see võimaldab erinevalt raadiost pöörata tähelepanu väga kitsalt määratletud kuulajaskonnale.

Seega võib öelda, et vaid kümmekond aastat tagasi hoo sisse saanud taskuhääling on tänaseks levinud praktiliselt igasse valdkonda, mis vähegi on huvitatud oma toodete, ideede või uudiste levitamisest. Kui välismaal on järjest enam hakatud nägema niisuguse publitseerimisviisi eeliseid, siis Eestis on taskuhääling veel küllaltki lapsekingades, piirdudes praegu enamasti veel vaid raadioprogrammidega. Ometi võib näha, et siingi on võimaluste ring väga lai ning arenemisruumi praktiliselt igas vallas.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri