Tasalaine on füüsikas välja või laine erijuht, mille korral füüsikalise suuruse väärtused on normaalvektoriga määratud tasandil igal hetkel võrdsed.

Leviva tasalaine lainepinnad kolmemõõtmelises ruumis

Tasalaine korral saab vastava välja väärtusi määratud ajahetkel ja igas välja kohavektoriga määratud ruumipunktis kirjeldada valemiga

kus on tasandi normaalvektor ja on funktsioon, mis kirjeldab välja väärtusi läbi kahe reaalarvulise parameetri, millest üks on aeg ja teine kohavektoriga määratud punkti normaalvektori suunaline siire .

Välja väärtused võivad olla skalaarsed, vektoriaalsed või teist laadi füüsikalised suurused ( aga ka matemaatilised suurused). Juhul, kui välja väärtused on vektoriaalsed nimetatakse tasalainet ka pikilaineks.

Lihtsustatud definitsioon muuda

Lihtsustatult nimetatakse tasalaineks lainet, mille lainepinnaks on tasand ehk tasapind. Seejuures võib keralaineid küllalt väikeses ruumipiirkonnas käsitleda tasalainenetena[1]. Samuti on keralaine algsest allikast kaugenedes järjest väiksema lainepinna kõverusega. Väljendit “küllalt väike ruumipiirkond” tähendab, et vaatleme sfäärilise pinna sellist osa, mille mõõtmed on oluliselt väiksemad kaugusest laine allikani. Näiteks vaadeldes Maal tähtedelt tulevaid valguslaineid, võib neid käsitleda tasalainetena, kuna kaugus tähtedeni on oluliselt suurem ruumipiirkonnast millel laineid vaadeldakse.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Kalev Tarkpea, Henn Voolaid. "Elektromagnetlaine ja valguslaine". Vaadatud 01.01.2020.