Tallinna kirikurenessanss

Tallinna kirikurenessanss on Tallinna linnavalitsuse muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise programm, mille raames antakse kogudustele toetust muinsuskaitse all olevate Tallinna kirikute restaureerimiseks, nende kultuuriväärtuste konserveerimiseks ning tutvustamiseks.

Tallinna kirikurenessansi programm sai alguse 2001. aastal, kuigi restaureerimistöid toetati juba 2000. aastal. Aastatel 2000–2010 restaureeriti kokku 22 kirikut ja kultuurimälestist. Restaureerimistööde eelarve neil aastatel oli kokku 102 miljonit krooni (ca 6,5 miljonit eurot). Enamasti restaureeriti fassaade, interjööride restaureerimiseni jõuti vaid Tallinna Jaani kirikus, Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus, Nõmme Saksa Lunastaja kirikus ja Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirikus. Kõige suurema toetuse sai Jaani kirik, mille restaureerimiseks kulus 2005–2010. aastal kokku 25 miljonit krooni (ca 1,6 miljonit eurot). Oleviste kiriku taastamiseks eraldati 2001–2009. a kokku 19,3 miljonit krooni (ca 1,2 miljonit eurot) ja Toomkiriku restaureerimiseks 2000–2009. aastal 15,7 miljonit krooni (ca 1 miljon eurot). Programmi haldas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Seoses majanduskriisiga peatus Kirikurenessansi programm 2011. aastal.

Tallinna kirikurenessansi programmi logo

2016. aastal taaskäivitas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond Kirikurenessansi programmi, kõige suuremas mahus tehti restaureerimistöid Kibuvitsa tn 6 Vanausuliste palvelas, millele kulus 67 000 eurot. 2017. aastal oli programmi eelarve ca 400 000 eurot ning kõige mahukamaks tööks oli Nõmme Rahu kiriku interjööride taastamine, milleks anti toetust ligi 200 000 eurot. Toetuse said ka Tallinna Kaasani kirik ja Tallinna Kaarli kirik. Kirikurenessansi programmist toetati ka Eesti Kunstiakadeemia eestveetavat projekti barokiaja suurmeistri Christian Ackermanni uurimiseks.