TYPO3

TYPO3 on tasuta, avatud lähtekoodiga sisuhaldustarkvara ja arendusraamistik, mis on suunatud ärikasutajatele ja avaldatud üldise avaliku litsentsi all.

TYPO3
TYPO3 haldamisliides
Autor	Kasper Skårhøj
Arendaja	TYPO3 Assotsiatsioon
Esmaväljalase	1997
Viimane väljalase	12.4 LTS / 25.04.2023
Kirjutatud keeles	PHP
OS	operatsioonisüsteemist sõltumatu
Suurus	19,6 MB (pakitud)
Suunitlus	sisuhaldustarkvara
Litsents	GNU üldine avalik litsents
Veebisait	typo3.org

TYPO3 töötab mitmesugustes veebiserverites, näiteks Apache ja IIS, ning paljudel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linux, Microsoft Windows, FreeBSD, Mac OS X ja OS/2.

TYPO3 esimese versiooni töötas 1997 välja Kasper Skårhøj. Tänapäeval arendab seda kaks töörühma. Hooldusrühma, milleks on tänapäeval versioonid 4.x, juhib Oliver Hader, ja arendusrühma, milleks on tänapäeval versioonid 5.x, juhib Robert Lemke.

TYPO3 jaoks on loodud rohkem kui 5000 rakendust. Need on kõik samuti GNU üldise avaliku litsentsi alusel allalaaditavad TYPO3 rakenduste andmeaidast (TYPO3 Extension Repository). Enamik neist on loodud kolmandate isikute poolt.

Kontseptuaalselt koosneb TYPO3 kahest osast: kasutajale nähtavast esiküljest (Frontend) ja süsteemihaldurile nähtavast tagaküljest (Backend). Esiküljel kuvatakse võrgu sisu, tagakülg vastutab süsteemi haldamise ja sisu muutmise eest.

TYPO3 tarnitakse üksnes liideste, vahendite ja moodulite baaskomplektiga. TYPO3 suur vahendite valik saavutatakse allalaaditavate rakenduste abil. TYPO3 kasutab PHP 5.2 või uuemat ja relatsioonilisi andmebaase, mida toetab TYPO3 andmebaasi abstraktsioonikiht. Nende relatsiooniliste andmebaaside hulka kuuluvad MySQL, Oracle ja PostgreSQL, kuigi MySQL on ainus andmebaasisüsteem, mida kolmandate isikute loodud rakendused laialdaselt toetavad. Süsteemi suudab jooksutada iga veebiserver, millel on kaasaegne keskprotsessor ja vähemalt 256 MB muutmälu. Süsteemi tagakülge suudab kuvada iga kaasaegne brauser, mis toetab JavaScripti. TYPO3 tekitatud ja kasutajale suunatud sisu kuvamisele ei ole brauserite piiranguid.

TYPO3 abil defineeritakse andmete mitmesugused põhitüübid. Standardtüüpide hulka kuuluvad tekstid, pildid, tekstiga pildid, HTML, tabelid, videod ja loendid, aga neid on enamgi ja pluginate abil saab luua teisigi tüüpe. Kõige põhilisem tüüp on lehekülg, sest kõik, mida kasutajale näidatakse, peab asuma mingil leheküljel. Leheküljed on hierarhilised. Olemas on ka lehekülgede eritüübid, näiteks ümbersuunamised, mis kuvavad teiste lehekülgede sisu, mis lisavad teistele lehekülgedele päise ja välislingid.

Süsteem kasutab spetsiaalset konfiguratsioonikeelt TypoScripti. Selle abil juhendatakse süsteemi andmebaasidest andmeid sisse lugema, neid töötlema ja nende põhjal veebisisu tekitama. Tavaliselt kasutatakse TypoScripti koos mõne mallimootoriga, mille hulka kuuluvad Fluid, automaketemplate ja TemplaVoila, et luua ühe või mitme HTML-malli abil süsteemi väljundit.