Tšerkessogaid
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tšerkessogaid (vene keeles черкесогаи), või tšerkessi armeenlased (armeenia keeles: չերքեզահայեր cherk'ezahayer;[1] tšerkessi keeles: Адыгэ-ермэлы; vene keeles черкесские армяне), mõnikord ka Ermeli (tšerkessi keeles: Ермэлы), mägiarmeenlased (vene keeles горские армяне) või Transkubani armeenlased (vene keeles закубанские армяне), on armeenlased, kes on asustanud Venemaa Krasnodari kraid ja Adõgee Vabariiki alates 15. sajandi lõpust ning rääkisid adõgee keelt (praegu räägib enamik neist oma esimese keelena vene keelt), erinevalt teistest piirkonna armeenlastest. Nad elavad peamiselt Armaviri ja Maikopi linnades. Tšerkesogai koguarv on umbes 50 000 inimest (2008. aasta hinnang). Venemaa 2002. aasta rahvaloenduse andmetel räägib 230 armeenlast adõgee keelt ja 222 Kabardi-tšerkessi keelt.
Märkimisväärsete Tšerkesogaide hulka kuuluvad esimene Nõukogude miljonär Artjom Mihhailovitš Tarasov, Goncourti auhinna võitnud kirjanik Henri Troyat (sünd. Lev Aslanovitš Tarasov),[2] kaupmees Nikita Pavlovitš Bogarsukov ja baleriin Olga Aslanovna Tarasova.[3]
Ajalugu muuda
Alates varakeskajast on paljud armeenlased elanud diasporaana, seda tänu välismaistele sissetungidele Armeeniasse, rahvuslikule ja usulisele tagakiusamisele, genotsiidile ja sõdadele. Enamik praegusest Põhja-Kaukaasia armeenia diasporaast saabus 17. ja 18. sajandil, kuigi esimesed Hemšini armeenlased saabusid 8. sajandil. Armeenlaste ränne Kubani toimus lainetena. Esimene toimus 1780. aastate lõpust 1860. aastateni, mil Venemaal asuvatest linnadest Astrahanist, Kizljarist ja Mozdokist saabus umbes 3000 armeenlast ning umbes 300 Pärsia armeenlast. Sel perioodil rajati Kubanis esimesed armeenlaste asundused, sealhulgas 1839. aastal asutatud Armavir, mida peetakse neist esimeseks. Armeenlased asutasid kogukondi ka suurematesse linnadesse nagu Novorossiisk, Anapa ja Krasnodar.[4]
Teine migrantide laine saabus 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, kui piirkonda saabus umbes 30 000 peamiselt Türgi Hemšini armeenlast, lisaks mõned Pärsiast ja Taga-Kaukaasiast. Mõned tulid majanduslikel põhjustel, samas kui teised olid sunnitud lahkuma Osmanite valitsuse rõhumise ja genotsiidi tõttu. Ränne saavutas haripunkti 1870. aastate lõpust 1910. aastate lõpuni, mis langes kokku Vene-Türgi sõjaga (1877–1878), armeenlaste vastaste pogrommidega Türgis ja Bakuus ning aastatel 1915–1920 toimunud armeenlaste massilise tagakiusamisega Türgis.[4]
Kolmas rändelaine leidis aset 1950. aastatel ja hõlmas vähem kui 300 Gruusia etnilist armeenlast (Ahhalkhalakhi armeenlased), kes asusid peamiselt elama Anapa rajoonis, peamiselt Gaikodzoris.[4]
Neljas laine toimus 1970. aastatel ja koosnes peamiselt Aserbaidžaani (Karabahhi armeenlased) ja Kesk-Aasia etnilistest armeenlastest, Usbeki, Kasahhi ja Kirgiisi NSV-dest. Krasnodari kraisse saabusid nad peamiselt majanduslikel põhjustel ja nende arv oli 5000–7000 inimest.[4]
1980. aastate lõpust kuni 1990. aastate keskpaigani saabus Kubani piirkonda veel umbes 300 000 migranti endise Nõukogude Liidu etniliste konfliktide tõttu, näiteks Aserbaidžaanist ja Armeeniast. Mõned tulid hiljem Armeeniast, Gruusiast ja Kesk-Aasiast pärit vastloodud vabariikide halbade majandustingimuste tõttu.[4]
Viited muuda
- ↑ Arakelyan, Hranush (1980). "Չերքեզահայերի էթնիկ ինքնագիտակցության հարցի շուրջ [On the self-identity of Circassian Armenians]" (armeenia). Yerevan: Institute of Archeology and Ethnography, Armenian National Academy of Sciences: 35–36. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2020. Vaadatud 20. detsembril 2014.
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - ↑ Galstyan, Ripsime. "Pamyati pisatelnya Anri Truajya – predtechi "Majrika"" Памяти писателя Анри Труайя – предтечи "Майрика" [Memory of the Writer Henri Troyat – Leading "Mayrig"]. Armmuseum.ru (vene). Moscow: Armenian Museum of Moscow and Culture of Nations. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2017.
Род Тарасовых происходил из черкесогаев. [The Tarasov family originated from the Cherkesogai.]
- ↑ Zatikyan, Magdalina (1. september 2015). Американский потомок черкесских армян [Americans of Cherkesogai origin] (vene).
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Ulrike (15. aprill 2014). Ethnic Belonging, Gender, and Cultural Practices: Youth Identities in Contemporary Russia (inglise). Columbia University Press. Lk 71–73. ISBN 9783838261522.