Tārā

Tārā ("päästjanna") on budistlikus mütoloogias bodhisattva, idam ja pradžnja, populaarseim nais-bodhisattva mahajaana budismis.

Tārā kultus on levinud Tiibetis, Bhutanis, Sikkimis, Mongoolias, Burjaatias, Tuvas, Kalmõkkias, Nepalis, Hiinas ja mujal.

Legend räägib, et 21 Tārā tantra ja praktika on pärit Buddha Samantabhadralt. On olemas kolm erinevat traditsiooni: Suryagupta, Atisha ja Nyingma laama Longchenpa oma.

Kokku on 21 erinevat Tārā vormi.

ValgeTārā V.Väärtnöu thanka

1. (Nyur ma pamo)
2. (Yang chen ma) Saraswati
3. (Sö nam chog ter ma)
4. (Nam gyal ma)
5. (Rig je ma)
6. (Jig je ma)
7. (Shen gyi mi tub ma)
8. (Shen le nam par gyal ma)
9. (Jig ten sum la gyal ma)
10. (Jig ten sum la gyal ma)
11. (Nor ter ma)
12. (Ta shi dön je ma)
13. (Da pung som ze ma)
14. (To nyer chen)
15. (Rab shi ma)
16. ( Bar wä od chen ma)
17. (Pag me nön ma)
18. (Ma ja ma)
19. (Mi pam gyal ma)
20. (Ri tö ma)

Ka Khadiravani Tara kes ilmus Nāgārdžunale tema meditatsiooni ajal Khadiravani pähklipuu (Tectona grandis) metsas loetakse sageli Tarade hulka, mis teeb nende arvuks juba 22.

Thankadel ja maalingutel kannavad nad India valitsejannade tüüpilist riietust ja erinevad oma värvuse pooside (asanad) ning käte (mudrad) ja jalgade asendi poolest. Tārā mantra (Om Tare Tuttare Ture Svaha) hääldatakse tavaliselt ("Om Tare Tu Tare Ture Soha").

Tuntumad Tārādest on Roheline Tārā (Syamatara) ja Valge Tārā (Sitatara).

Tārā kultuse tekkeaeg pole teada. Võib oletada, et see oli meie ajaarvamise I aastatuhande esimesel poolel Indias. Esimesed Euroopa misjonärid, kes nägid Tārā kujutist, samastasid teda neitsi Maarjaga.

Tiibetis, kuhu Tārā kultus jõudis XI sajandil tänu Atishale ja kulmineerus XIV sajandil, on teada mitu müüti Tārā päritolu kohta. Ühe versiooni järgi sündis Tārā Avalokitešvara pisaraist, kui too nuttis maailma kannatuste pärast.

Teine enam levinud versioon: kunagi paljude kalpade eest elanud printsess, kelles tärkas virgumismeel (bodhicitta). Et budaks saada ütlesid mungad talle, peab ta järgmises elus sündima mehena. Printsess põlgas selle idee ära, teatades, et pole olemas selliseid dharmasid nagu mees ja naine ning seetõttu ei ole tähtsust, millisel kujul sündida. Kõik tahavad mehena jõuda nirvaanasse, kuid väga vähesed tahaksid muuta oma nais-olemust virgumise teostamise vahendiks. Pärast seda suubus ta paljudeks kalpadeks keskendumisse ning lõpuks andis buda Amoghasiddhi ees tõotuse vabastada kõik olendid sansaara vaevadest.

Pradzhnjana esineb Tārā koos Avalokitešvara ja Amoghasiddhiga. Tārā poole pöördutakse sageli kui idami poole. Tiibetis usutakse, et Tārā mantra lugemine võib päästa paljudest hädadest.

Tārā kehastuseks on peetud mitmeid ajaloolisi isikuid, näiteks Tiibeti valitseja Songtsen Gampo naisi, Nepali printsessi (Bhirkuti, Belsa) peeti Rohelise Tara kehastuseks, teist naist Hiina printsessi Wen-ch'eng (Tib. Gyasa) Valge Tārā (Sgrol-dkar [dol-kar]), kehastuseks. Ka Vene keisrinnat Katariina II peeti Valge Tārā kehastuseks. Mongoolia kaheksanda bogdo-gegeni naist peeti Rohelise Tārā kehastuseks.