Tööturuteenus
Tööturuteenus (inglise keeles labour market service, vene keeles услуга рынка труда) on „teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks“.[1]
Mõisted muuda
„Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Eesti Töötukassas.“[1]
„Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd. Töötu otsib tööd, kui ta täidab individuaalset tööotsimiskava ning on valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma“.[1]
„Puudega töötu on töötu, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses või keda on nimetatud sama seaduse § 21 lõike 2 punktis 2 või kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel“.[1]
Tööturuteenuste osutaja muuda
Riiklikke tööturuteenuseid pakub Eesti Töötukassa oma piirkondlike osakondade kaudu.[2]
Tööturuteenuste sihtrühm muuda
Riiklikke tööturuteenuseid osutatakse:[2]
1) töötule ja tööotsijale, et nad leiaksid töö ja et soodustada nende tööalast arengut;
2) töötajale, et soodustada tööalast arengut;
3) tööandjale, et ta leiaks sobiva tööjõu.
Tööturuteenuste liigid muuda
Eesti Töötukassa pakub järgmisi teenuseid.
1. Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest
Teenus hõlmab info jagamist tööturu seisu ja muudatuste, tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste kohta.[1]
2. Töövahendus
Töövahendus on nii töötule kui ka tööotsijale sobiva töö leidmine ning tööandjale sobiva töötaja leidmine.[1]
3. Tööturukoolitus
Koolitust saab isik, kel puuduvad erialased oskused või kelle oskused vajavad täiendamist või kelle eesti keele oskus või digioskused on ebapiisavad.[3] .
4. Karjäärinõustamine
Karjäärinõustamisel saavad osaleda kõik inimesed. Teenus on mõeldud edasiste valikute, karjääri, õppimise või töötamise võimaluste analüüsimiseks.[4]
5. Tööpraktika
Teenus on mõeldud praktilise töökogemuse ja oskuste saamiseks tööandja juures. Tööpraktika vajaduse aitab välja selgitada töövahenduskonsultant või juhtumikorraldajaga, arvestades varasemaid töökogemusi, oskusi, teadmisi ja töösoove.[5]
6. Tööharjutus
Teenus on mõeldud töötutele nende motivatsiooni, enesekindluse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks, mille tulemusena on pikaajaline töötu valmis iseseisvalt tööd otsima ning tööle asuma.[6]
7. Palgatoetus
Seda teenust pakutakse tööandjale pikaajalise töötu, noore, vähenenud töövõimega inimese, rahvusvahelise kaitse saaja või hiljuti vanglast vabanenud isiku töölevõtmiseks. Töötukassa hüvitab tööandjale osaliselt töötaja töötasu.[7]
8. Ettevõtluse alustamise toetus
Ettevõtluse alustamise toetus on rahaline abi ettevõtlusega alustavale isikule.[8]
9. Tööruumide ja -vahendite kohandamine
Töötukassa aitab muuta vähenenud töövõimega inimese tööruumid või töövahendid ligipääsetavaks või kasutatavaks.[9]
10. Töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine
Kui vähenenud töövõimega töötaja vajab terviseprobleemide tõttu töötamise jätkamiseks või tööle asumiseks abivahendit, siis töötukassa hangib selle. Abivahendite hulka kuuluvad näiteks ekraanilugemistarkvara, punktkirjaklaviatuur, tõste-, teisaldamis- ja kallutusabivahendid.[10]
11. Abistamine töövestlusel
Teenus on mõeldud vähenenud töövõimega inimesele, kes vajab abi tööandjaga suhtlemisel töövestlusel. Abi osutatakse näiteks kuulmis- või kõnepuude või muude suhtlemisprobleemide korral.[11]
12. Tugiisikuga töötamine
Teenus on mõeldud vähenenud töövõimega inimestele, pikaajalistele töötutele, sotsiaalsete erivajadustega või sõltuvusprobleemidega inimestele, kes vajavad abi ja juhendamist tööl.[12]
13. Tööalane rehabilitatsioon
Teenus on mõeldud vähenenud töövõimega inimestele, kellel on tema terviseprobleemide tõttu mitmeid takistusi tööle asumiseks või töö jätkamiseks ning kes vajab seetõttu erinevate spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi.[13]
Tööhõiveprogrammiga kehtestatud tööturuteenused muuda
Tööhõiveprogrammi 2017–2020 alusel osutatakse peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud teenuste järgmiseid tööturuteenuseid.[14]
1. Karjääriinfo vahendamine
2. Tööotsingunõustamine
3. Individuaalne töölerakendamine
4. Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks
4.1. Psühholoogiline nõustamine
4.2. Võlanõustamine
4.3. Sõltuvusnõustamine
5. Töövalmiduse toetamine
6. Vabatahtlik töö
7. Tööklubi
8. Kvalifikatsiooni saamise toetamine
9. Tasemeõppes osalemise toetus
10. Koolitustoetus tööandjale
11. Ettevõtluse toetamine
Tööturuteenuste rahastamine muuda
Tööturuteenuste rahastus saadakse peamiselt töötuskindlustusmaksetest ja riigieelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondi toetustest.[1] Teenuseid, mis on mõeldud vähenenud töövõimega inimestele, kaasrahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Tööturuteenuste ja -toetuste seadus. (2005). Riigi Teataja I, 2005, 54, 430. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010016
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Sotsiaalministeerium. (s. a.). Tööturuteenused. Loetud aadressil https://www.sm.ee/et/tooturuteenused
- ↑ Eesti Töötukassa. (s. a.). Koolitused. Loetud aadressil https://www.tootukassa.ee/content/teenused/koolitused
- ↑ Eesti Töötukassa. (s. a.). Karjäärinõustamine. Loetud aadressil https://www.tootukassa.ee/content/teenused/karjaarinoustamine
- ↑ Eesti Töötukassa. (s. a.). Tööpraktika. Loetud aadressil https://www.tootukassa.ee/content/teenused/toopraktika-0
- ↑ Eesti Töötukassa juhatus. (2018). Protseduurireegel. Tööharjutus. Tallinn
- ↑ Eesti Töötukassa. (s. a.). Palgatoetus. Loetud aadressil https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/palgatoetus
- ↑ Eesti Töötukassa. (s. a.). Ettevõtluse alustamise toetus. Loetud aadressil https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/ettevotluse-alustamise-toetus
- ↑ Eesti Töötukassa. (s. a.). Tööruumide ja -vahendite kohandamine. Loetud aadressil https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooruumide-ja-vahendite-kohandamine
- ↑ Eesti Töötukassa. (s. a.). Tööks vajalik abivahend. Loetud aadressil https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooks-vajalik-abivahend
- ↑ Eesti Töötukassa juhatus. (2016). Protseduurireegel. Abistamine tööintervjuul. Tallinn
- ↑ Eesti Töötukassa juhatus. (2017). Protseduurireegel. Tugiisikuga töötamine. Tallinn
- ↑ Eesti Töötukassa. (s. a.). Tööalane rehabilitatsioon. Loetud aadressil https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooalane-rehabilitatsioon
- ↑ Tööhõiveprogramm 2017–2020. (2016). Riigi Teataja RT I, 22.11.2016, 6. Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/122112016012