Tõend (hagimenetlus)
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) |
Hagimenetlus (ingl lawsuit) on võistlev menetlus, kus vaidlus lahendatakse poolte esitatud tõendite (ingl evidence) abil.[1] Vormi alusel liigitatakse tõendid järgnevalt: tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.[2]
Kõik tõendite liigid omavad sarnast väärtust. Kohtul on õigus otsustada, kas ta arvestab mingit tõendit või mitte. Otsustamisel lähtutakse sellest, kas tõend on vastavuses nõuete ja protsessivormiga, lubatav ning asjakohane.[2]
Tõendite jagunemine muuda
Tunnistaja ütlus muuda
Tunnistaja ütlus on tõend siis, kui tunnistaja on mingit asjaolu isiklikult tajunud, näiteks kas kuulnud või kogenud.[2] Tunnistaja ei tohi teatud juhtudel ütlust anda ning tal võib olla õigus sellest keelduda.[2] Tunnistaja kutsutakse ütluste andmiseks kohtuistungile, kuid mõnikord on lubatud ka kirjalik ütlus või väljaspool kohut kuulamine.[2] Tunnistajal on kohustus kohtukutse saamisel ilmuda kohtuistungile ning anda tõeseid ütlusi.[2] Kõigepealt küsitleb tunnistajat ülekuulamise taotleja ning seejärel teised osapooled.[1] Tunnistaja ütluse põhjal koostatakse protokoll, tuginedes kas salvestisele või kohtuniku kokkuvõttele.[1]
Menetlusosalise vande all antud seletus muuda
Osapool saab taotleda vastaspoole või menetlusvälise isiku ülekuulamist vande all. Oma olemuselt on tegu selgituse andmisega asjaolu(de) kohta. Kohus võib lugeda vastaspoole väidetu tõendatuks, kui teine osapool keeldub vande all seletust andmast. Sama võib juhtuda ka siis, kui osapool ei tule määratud ajal kohtuistungile seletust andma.[2]
Dokumentaalne tõend muuda
Dokumentaalne tõend on:
- dokument;
- andmekandja;
- ametlik ja isiklik kiri;
- kohtulahend teises kohtuasjas;
- eriteadmistega isiku arvamus.[2]
Kui menetluse osapool suudab näidata, et dokument on võltsitud, ei arvesta kohus dokumenti asitõendina. Menetlusosalisel on õigus taotleda, et kohus nõuaks dokumendi kolmandalt isikult välja. Kohus võib lugeda vastaspoole väited dokumendi kohta tõendatuks, kui osapool kõrvaldab tõendi või muudab selle kasutuskõlbmatuks.[3]
Asitõend muuda
Asitõend on asi või dokument, mis võib selgitada tähtsat asjaolu.[2] Asitõendit vaatleb kohus kohtuistungil või asitõendi asukohas.[3] Vajadusel kaasab kohus eksperdi või asjatundja.[3] Asitõendi andja, omanik või inimene, kellel tunnistati kohtulikult õigus sellele, saab asitõendi tagasi hiljemalt pärast kohtulahendi jõustumist.[3] Kui asi ei saa seaduse järgi olla isiku käes, antakse see üle riigiasutusele.[3]
Vaatlus muuda
Vaatluse puhul kogub kohus teavet asjaolu kohta, näiteks vaatleb paikkonda või sündmuskohta. Vaatluse käigus ei arvestata ainult nähtavaid asjaolusid, vaid kasutatakse ka näiteks kuulmis- ja lõhnataju. Kuigi vaatluse korraldamisest teavitatakse osapooli, viiakse vaatlus läbi isegi siis, kui osapool puudub. Vaatlus protokollitakse võimalikult täpselt (kirjeldus, jäädvustus), sealhulgas märgitakse üles menetlusosaliste märkused.[2]
Eksperdiarvamus muuda
Eksperdi kaasamine on lubatud siis, kui üks pooltest seda taotleb. Eksperti vajatakse juhul, kui kohtul või menetlusosalistel puuduvad eriteadmised. Ekspert ei tohi olla seotud menetlusosalistega ega vaidlusaluse asjaoluga. Osapooltel on õigus eksperdile kohtu kaudu küsimusi esitada ning nõuda eksperdi taandamist.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Raude, M. Tunnistaja ülekuulamine hagimenetluses. – Juridica 2019/3, lk 230-231.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Pärsimägi, A. Hagimenetlus. Hagi ja taotluse esitamine. Tallinn: Juura 2019, lk 194-202.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Tsiviilkohtumenetluse seadustik. – RT I, 20.06.2020, 5.