Ava peamenüü

Tähnikpihklane (Pissodes castaneus) on putukaliik.[1]

Tähnikpihklane
Tähnikpihklase arengustaadiumid
Tähnikpihklase arengustaadiumid
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Alamklass Pterygota
Infraklass Neoptera
Ülemselts Endopterygota
Selts Mardikalised Coleoptera
Alamselts Polyphaga
Ülemsugukond Curculionoidea
Sugukond Kärsaklased Curculionidae
Alamsugukond Molytinae
Perekond Pihklane Pissodes
Liik Tähnikpihklane
Binaarne nimetus
Pissodes castaneus
(De Geer, 1775)
Sünonüümid
  • Pissodes notatus Fabricius, 1787

LevilaRedigeeri

Neid võib kohata Kesk- ja Põhja-Euroopas (sh Eestis) ning Põhja-Ameerikas.

KirjeldusRedigeeri

Täiskasvanud tähnikpihklased on 5–8 mm pikkused punakaspruunid mardikad. Nende eluiga võib küündida 2–3 aastani. Pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ja haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse nooremapoolsete puude, näiteks männi tüvede koore sisse auk, kuhu asetatakse 2–3 muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud, kes kaevandavad koore all käike ning nukkuvad tüve alaosas koore all, ulatudes sügavale puitu. [2]

TüvekahjurinaRedigeeri

Vastsete uuristatud käigud lõhuvad puu, näiteks männi koore näärmerakke ning takistavad puul vaikmahla ringlust, seetõttu peetakse neid taimekahjuriteks.

ViitedRedigeeri

  1. Tähnikpihklane andmebaasis eElurikkus  , Eesti eElurikkus, Veebiversioon (vaadatud 27.11.2016)
  2. Kaljo Voolma,Olulisemad putukkahjurid taimlates, puukoolides, metsakultuurides ja puistutes, Veebiversioon (vaadatud 02.02.2014)

VälislingidRedigeeri

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Kiefernkulturrüssler seisuga 02.02.2014.