Tähnikpihklane
Tähnikpihklane (Pissodes castaneus) on putukaliik.[1]
| Tähnikpihklane | |
|---|---|
 Tähnikpihklase arengustaadiumid | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Alamklass |
Pterygota |
| Infraklass |
Neoptera |
| Ülemselts |
Endopterygota |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
| Alamselts |
Polyphaga |
| Ülemsugukond |
Curculionoidea |
| Sugukond |
Kärsaklased Curculionidae |
| Alamsugukond |
Molytinae |
| Perekond |
Pihklane Pissodes |
| Liik |
Tähnikpihklane |
| Binaarne nimetus | |
|
Pissodes castaneus (De Geer, 1775) | |
| Sünonüümid | |
| |
Levila
muudaNeid võib kohata Kesk- ja Põhja-Euroopas (sh Eestis) ning Põhja-Ameerikas.
Kirjeldus
muudaTäiskasvanud tähnikpihklased on 5–8 mm pikkused punakaspruunid mardikad. Nende eluiga võib küündida 2–3 aastani. Pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ja haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse nooremapoolsete puude, näiteks männi tüvede koore sisse auk, kuhu asetatakse 2–3 muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud, kes kaevandavad koore all käike ning nukkuvad tüve alaosas koore all, ulatudes sügavale puitu.[2]
Tüvekahjurina
muudaVastsete uuristatud käigud lõhuvad puu, näiteks männi koore näärmerakke ning takistavad puul vaikmahla ringlust, seetõttu peetakse neid taimekahjuriteks.
Viited
muuda- ↑ Tähnikpihklane andmebaasis eElurikkus
, Eesti eElurikkus, Veebiversioon (vaadatud 27.11.2016)
- ↑ Kaljo Voolma,Olulisemad putukkahjurid taimlates, puukoolides, metsakultuurides ja puistutes, Veebiversioon (vaadatud 02.02.2014)
Välislingid
muuda- Tähnikpihklane andmebaasis eElurikkus
- Sissekanne Fauna Europaeas
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Kiefernkulturrüssler seisuga 02.02.2014.