Sutlepa kabel
Sutlepa kabel on 17. sajandist pärinev rannarootsi kabel, mis asub alates aastast 1970 Eesti Vabaõhumuuseumis. Kabel pühitseti uuesti sisse aastal 1989 ning see on praegu tegev Tallinna Jaani koguduse abikirikuna.[1]
_(7644660804).jpg)
Sutlepa kalmistu, kus kabel varem asus, peavärava juurde ehitati 1996. aastal kellatorn.[2]
AjaluguRedigeeri
Sutlepa kabel on üks vanemaid puitehitisi Eestis. Kabel ehitati Noarootsi kihelkonnas Sutlepa külas kihelkonnakiriku abikirikuks. Ehitusaeg on täpselt määratlemata, kuid arhiiviandmetes on kabelit mainitud juba 1627. aastal. Kiriku ukse kohale lõigatud aastaarv "1699" tähistab aga ilmselt tänaseni säilinud hoone ehitamise aega.[1][3]
Teada on, et 1825. aastal peeti kabelis jumalateenistust kaheksal korral ja ilmselt talitati seal ka ristimisi, laulatusi ja matuseid. Teenistusi peeti nii eesti kui ka rootsi keeles.
1830. aastatel toimus kabelis ümberehitus (eri andmetel kas 1834 või uksepiidas oleva dateeringu järgi 1837) – kabel võeti korrastamiseks lahti ning püstitati uuesti, kasutades naabruses asunud Rooslepa kabeli palke.[1][3]
InterjöörRedigeeri
Hoone 19. sajandi esimest poolt kajastavas interjööris on talupoeglik ehitustraditsioon oskuslikult ühendatud baroksete stiilielementidega. 1837 valmistas külatisler Johannes Klingberg kantsli, mis jäljendab Tallinna barokiperioodi meistri Tobias Heintze (1589–1635) töid. Esemetest on dateeritud veel altarilaud ja -võre (1810) ning kaheksanurkne ristimisnõu alus (1802). Altari kohal rippuva Kristuse pildi kinkis kabelile mõisnik C. von Taube aastal 1831. Kaunid on kabeli altariseina lihtsad tinaraamides vitraažaknad. Ukse kõrval asub rahakogumispakk, kuhu sai annetuse lasta nii hoone seest kui ka väljast. Mere lähedust tuletavad meelde seintele riputatud plekist pärjad, mis on pandud sinna merele jäänud meeste mälestuseks.[1]
Kabel mahutas kokku ligikaudu 150 inimest ning traditsiooniliselt istusid seal mehed paremal ja naised vasakul pool. Kooriosas asuvad kahel pool altarit seinte ääres ka nn saksapingid, kus istusid rikkamad ja lugupeetumad pered.[1]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 EVM - Eesti - Sutlepa kabel. Vaadatud 07.08.2014.
- ↑ Noarootsi vald. Vaadatud 07.08.2014.
- ↑ 3,0 3,1 EELK Noarootsi Püha Katariina kogudus. Vaadatud 07.08.2014.